Teisest sambast poole rohkem kätte

Tulevikus saab teise samba osatähtsus pensionis olema ligi kolmandik ja väljamaksesüsteemi parandamine annab siis suure efekti. Kui Eduka Eesti konkursi peavõit on kümme tuhat eurot, siis siin pakutud lahendus annaks võrreldes praeguste väljamaksevõimalustega üle poole sellest võidust igaühele, kellel on teise sambasse kogunenud 10 000 eurot.

Eesti pensionisüsteemi puuduseks on kogumispensioni madala tootluse kõrval väljamaksevõimaluste piiratud valik. Põhimõtteliselt saab valida vaid kolme kindlustusfondi pensionilepingu vahel ja mind isiklikult ei rahulda neist valikutest ükski. Praegustest pensionilepingutest saab lihtsalt liiga vähe raha kätte. Kuigi inimene on pensioniealine keskmiselt üle 20 aasta, on pensioniraha kogu pensioniea vältel investeeritud väga madala tootlusega instrumenti. Tõsi, pensionileping pakub elu lõpuni ka väga stabiilset sissetulekut, ela või 125aastaseks. Ent täieliku stabiilsuse tõttu on tootlus olematu. Väljamakseid ka ei indekseerita, nii et pensioni reaalväärtus kahaneb aja jooksul

Riski inimeste vahel jagades taanduks aga nimetatud probleem välja. Kui ühel aastal ollakse eluea pikenemise suhtes liialt pessimistlik ja makstakse pensionifondist liiga palju vara välja, siis on sellest võitnud põlvkonna pension järgmisel aastal väiksem. Kui mõnel aastal makstakse aga välja liiga vähe pensioni, siis on järgmisel aastal sama põlvkonna pension suurem. Kummaski suunas eksimise korral tabab samu inimesi ühel aastal kaotus ja teisel aastal võit.

Muidugi võib ka küsida, kas pensioniealine peab üldse väärtpaberitega riskima ja raha fondis hoidma. Peame siinkohal arvesse võtma, et pensionil veedetud aeg on oluline osa inimese elust. Arvestades demograafilisi prognoose, elavad 65aastased veel keskmiselt 20 aastat, mehed 17 ning naised 22 ja natuke peale. Kui pensionivara pole sel ajal investeeritud, langeb aja jooksul pensionäride ostujõud.

Kogumispensioni investeerimine ka pensioni väljamakse ajal toob kaasa selle, et pensioni väljamakse hakkab kõikuma ja võib vahel ka väheneda. Ent kogumispension on siiski vaid väike osa pensionisüsteemist. Suurema osa moodustab esimene sammas, mis on sisult üsna lähedane riskivabale rahavoole. Investeerimisriskiga kogumispensioni hüplik väljamakse mõjutaks kogu pensionit vaid osaliselt. Pikaajaliselt aitaks teatava riski võtmine pensioni suurendada.

Välja pakutud lahendus on erasektoripõhine, suurendab pensione ega vaja erinevalt teistest pensioni kasvu ettepanekutest maksutõuse. Riigi ülesanne oleks vaid õigusliku raamistiku loomine ja taristu tekitamine, et pensioniõiguste muutused saaks registris inimese surma korral automaatselt teha.

Võrdluste tegemiseks praeguste pensionilepingutega kasutasin Eurostati suremuse prognoose ja eeldasin pensionifondide keskmiseks aastaseks tootluseks 4%. Kui eeldada tootluseks 3%, võimaldaks pakutud lahendus saada elu jooksul ligi 30% suuremat väljamakset kui parim praegune pensionileping. Arvutused on tehtud, pidades silmas 65aastast pensionile jääjat. Praeguste pensionilepingute kohta on saadud andmed Pensionikeskuse väljamaksete kalkulaatorist, kus on arvutatud väljamaksed tingimusel, et kogunenud pensionivara suurus on 10 000 eurot.