Mitme maksu asemel e-tulumaks

Olukorras, kus OÜ loomine on minutite küsimus, enamik majandusest on teenusmajandus ja ärimudelid muutuvad kuudega, on võimatu öelda, kus püsiv töölepinguline suhe lõpeb ja projektipõhine käsundussuhe algab. Inimesed paigutavad oma tööaega ja teenivad sellega tulu väga erinevatel viisidel. Mõni kasutab oma aega, et kas püsivalt (tööleping) või projektipõhiselt (käsundusleping) osutada teenust, mõni teine, et uurida turgu ja investeerida (finantstulu), kolmas, et luua uus ettevõte (dividendid).

Palgatöö on stabiilsem, ent ka sissetuleku laega; investeerimine ja ettevõtlus on tulu allikana ebakindlamad, ent potentsiaalselt ka suurusjärgu võrra tulusamad. Igal juhul panustab inimene oma aega, et teenida tulu, ja ei ole head põhjust, miks maksumäärad teenitud tulult peaksid olema erinevad. Arstiabi, pensioni ja muid riigi turvavõrgu hüvesid peaksid saama samavõrd kõik.

Sotsiaalmaks, praegusel kujul eraisiku tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionimakse tuleks kaotada ning asendada üheainsa maksuga – e-tulumaksuga. E-tulumaks oleks eraisiku tulumaks, mis arvestatakse automaatselt maha igalt makselt, mis laekub eraisiku kontole mõne juriidilise isiku kontolt. Palgatulu puhul oleks palgafond ja brutopalk üks ja seesama.

Kogu makse laekuks korraks eraisiku kontole, kust siis vastav määr automaatselt rahandusministeeriumi arvele edasi liiguks. Maksupettused muutuksid hoobilt raskemaks. Iga palgatöötaja näeks oma kontoväljavõtet vaadates, kui palju tema tööandja talle kokku on maksnud ja kui suure osa sellest on riik endale võtnud.

Sama määraga oleks maksustatud igasugune töine tulu, olgu töö- või käsunduslepinguline või aktiivsest ettevõtlusest või finantstegevusest saadud tulu – ning ka tootlikult varalt saadav passiivne tulu. Keskmist palka saava töötaja palgafondi igast 100 eurost tuleb praegu makse maksta 37,25 eurot. Tootlikust varast saadud 100 eurost tuleb makse maksta aga ainult 20 eurot. E-tulumaks, mille määr oleks sama eraisiku igasuguse tulu suhtes, oleks mõistlik viis, kuidas riigieelarvesse sama palju raha kogudes maksustada tööjõudu veidi vähem, vara – tootlikku vara, mitte tädi Maali Märjamaa maja – aga veidi rohkem.

Tõsi, ettevõtjate saadud dividendide maksukoormus tõuseks. Aga ettenähtavas tulevikus on tööjõu maksukoormus veskikivi Eesti majanduse kaelas. Tarka äri arendav ettevõtja on ilmselt rahul, kui saab madalamate tööjõumaksude olukorras inimesed palgata ja tellimused täita, mitte olla globaalsel areenil nurka surutud. Parem maksta rohkem maksu teenitud miljonilt kui vähem maksu teenimata jäänud miljonilt.

Kogu e-tulumaksu arvestus ja kogumine oleks automaatne, seda teeksid inimeste asemel piltlikult öeldes digitaalsed maksukratid, inimesele jääks kontrollifunktsioon. Praktilises elus kannaks tööandja, käsunduslepinguga teenuse ostja vm juriidilise isiku esindaja lihtsalt eraisikule vajaliku summa üle ja tark masin kannaks maksuosa riigile edasi. Erandite korral (kuluhüvitised, teatud tingimustel omakapitali väljamaksed jms) oleks maksjal võimalik makset tehes märkida, millise erandiga on tegu, ja sellisel juhul maksustamist ei toimuks või toimuks see vastavalt erandi reeglitele. Kui mõne eraisiku sissetulekust hakkaksid erandid moodustama kahtlaselt suure osa, saaks maksuamet selle kohta automaatse teate.