Kuidas muuta riiki tootlikumaks?

Miks ministeeriumite haldusalade summaarsed tegevuskulud kasvavad võrrelduna SKP ja THI kasvudega mitu korda kiiremini? Kas SKP kasvu peaks ennekõike eest vedama erasektor või riigisektor? Võiks ju eeldada, et pikaajalises vaates peaks majanduse kasvumootoriks olema ikka erasektor, aga hetkel kipub see meil vastupidi olema.

Kuidas saab olla väikeses Eestis juhtunud nii, et mõned ministeeriumi haldusalad on suutnud üle kümne aasta tegutseda viisil, kus kulude kasv on olnud marginaalne, samal ajal aga mõnel valitsemisalal ulatuvad kasvuprotsendid 100 ja 200 protsendini?

Siin on teatud objektiivsed põhjendused muidugi olemas. Näiteks on praeguseks enamik ministeeriumite haldusalasid andnud oma raamatupidamise ja personaliarvestuse tööd üle Riigi Tugiteenuste Keskusele koos kulueelarvetega.

Kuna Riigi Tugiteenuste Keskus kuulub rahandusministeeriumi haldusalasse, siis see avaldabki rahandusministeeriumi haldusala kulutulba kasvuprotsendile teistega võrrelduna teatavat mõju, kuid see mõju ei ole ülemäära suur. Vaadeldava ajavahemiku sisse jääb ka näiteks regionaalhalduse üleviimine siseministeeriumi haldusalast rahandusministeeriumi haldusalasse, millega vähenes siseministeeriumi tegevuskulude suurus ja samal ajal suurenes rahandusministeeriumi haldusala kulu. Veel avaldab rahandusministeeriumi hüppelisele kulutõusule mõju rakendunud kinnisvarapoliitika, mille tulemusena on Riigi Kinnisvara ASile üle antud palju kinnisvara ja üürihinnad on tõstetud turuhinna tasemele.

Kaitseministeeriumi haldusala kulude kasv on seotud teatavasti poliitilise kokkuleppega, et Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 2 protsenti SKPst. Praegu on meie kaitsekulud isegi üle 2 protsendi, kuna liitlasvägede vastuvõtuga seotud kulud lisatakse 2 protsendile täiendavalt juurde. Sotsiaalministeeriumi haldusala kulude kasvumootoriks on nii pensionite kui ka tervishoiuga seotud kulude suurenemine, mis on ju rahva tervist ja eakate inimeste toimetuleku parandamist silmas pidades samuti vajalikud kulud.

Põhjendusi võib tuua veelgi, kuid ärme otsi ettekäändeid ja küsime kaks põhiküsimust uuesti: miks ikkagi riigi ülalpidamise kulud kasvavad mitu korda kiiremini võrreldes SKP ja THI kasvuga ja miks ikkagi ministeeriumite haldusalade tegevuskulude kasvudes on niivõrd suured erinevused?

Oluline vastus peitub selles, kuidas organisatsioone juhitakse. Olles ise seitse aastat siseturvalisuse valdkonnas panustanud, tean omast kogemusest, kuidas oli võimalik hoida kulude kasv marginaalne. Mida siis teha tuli? Väga lihtne: jõuliselt tuli vähendada kasutuses oleva kinnisvara üldmahtu, kuid teha seda viisil, et kõik avalikud teenused oleksid vaatamata kinnisvara ruutmeetrite arvu vähendamisele tagatud ja osutatud. Vähendada tuli ametisõidukite arvu moel, kus avalikkusele pakutava turvalisuse maht ning kvaliteet olulisel määral ei langeks.