Kohalik või rahvusvaheline kapital?

Suurtest pankadest, kes oma tegevust koomale tõmbasid, saab tuntumate näidetena tuua Citibanki, HSBC ja Barclaysi. Sama strateegiat rakendas ka mitu väiksemat panka, näiteks Saksa HSH Nordbank, mis tõmbus kriisiaastatel tagasi nii Skandinaavia kui ka mitmelt muult turult. Lähimad näited on meie endi naabrusest, kui Rootsi pangad laienesid buumiaastatel aktiivselt ida poole, kuid pärast mõningast üritamist taanduti ning keskenduti taas koduturgudele.

Selline kapitaliliikumise dünaamika on iseenesest loogiline. Välisturgudelt otsitakse kliendibaasi kasvu, uusi ärinišše ja suuremat kasumit ning kui seda ei saavutata või on eesmärgini jõudmine prognoositust kallim, siis ongi otsustamise koht. Tihti ei ole välisturult lahkumise põhjus turg ise. Põhjused võivad olla täiesti erinevad, millest vähetähtsad pole aina kasvavad regulatiivsed nõuded, millega äritegevuse vastavusse viimine on väga suur kulu.

Ettevõttele majanduslikult keerulisematel aegadel tõmmatakse tegevust koomale, keskendudes koduturule või siis nendele turgudele, kus on võimalik endiselt kasumlikult tegutseda. Kui pankadele on selline turult väljumine puhtalt pragmaatiline otsus, siis on sellises pragmatismis paratamatult ka kannatajaid – need on kliendid, kes on sõlminud oma pankadega lepingud ning arvestanud sellega, et koostöö on pikaajaline, kestes mitte ainult headel, vaid ka rasketel aegadel.

Pangad, kelle koduturuks on Eesti, sellist manööverdamisluksust endale lubada ei saa. Kohalikul kapitalil tegutsevad pangad peavad igal ajahetkel, olgu siis heal või halval, panustama kogu oma energia koduturule ning kohalike klientide teenindamisele. Ühest küljest vähendab see kohalike pankade valikuid, aga teisalt on siinsete pankade aktiivsem tegutsemine üks põhjus, miks väliskapitalil tegutsevad pangad oma tegevust koomale tõmbavad.

Oleme ka Eestis näinud mitut välispanka, kes on siin tegutsenud ja seejärel lahkunud või tegevust oluliselt tagasi tõmmanud. Viimase aja suurimaks lahkujaks oli Danske Bank, mis raskustesse sattumise järel lõpetas Balti turul pea kogu tegevuse. Panga seisukohast on otsus igati mõistetav, kuid see mõjutas tugevalt ka siinseid ärikliente, kes olid arvestanud pikaajalise partnerlusega.

Õnneks on viimase kümne aasta jooksul toimumas pangandusturul trendi muutus ning seni vaid väliskapitali domineeritud turule on tulnud uusi kohaliku päritoluga pankasid – lähiajal lisandub neid kuuldavasti veelgi. Kui 2008. aastal tegutses Eestis sisuliselt üks kohalikul kapitalil baseeruv pank, siis 2018. aastal tegutses neid juba neli.