Maksupoliitika on läbi kukkunud

Eelmise aasta riigieelarve koostati eeldusel, et majanduskasv tuleb 3,3%, SKP nominaalkasv on 6,9%, hõivatuid on 652 500, töötus 8,3% ja tarbijahinnad kasvavad 2,7%. Reaalsus on teine: 9 kuu põhjal on majanduskasv 3,8% ja SKP nominaalkasv 8,5%, 2018. aastal oli hõivatuid 664 700, töötus 5,4% ja tarbijahindade kasv 3,4%. Kõik need näitajad osutavad, et tegelik maksulaekumine oleks pidanud olema oluliselt suurem.

Sotsiaalmaksu laekumine oli prognoositust parem – pidigi olema, kuna hõivatuid on prognoositust ligi 2% rohkem ja tööpuudus 8,3% asemel 5,4% ning ka palgakasv oodatust kiirem. Sotsiaalmaksu ülelaekumine oli 3,9% ehk enam kui 3 miljardit eurot. Kas oleks võinud olla parem? Tõenäoliselt, sest kõik märgid viitavad sellele, et osalise ümbrikupalga summad on kasvanud ja levik varasemast laiem.

Riigieelarve suurimad maksutulud tulevad käibemaksust. Arvestades ootustest märkimisväärselt paremat majandus- ja hinnakasvu, pidanuks käibemaksu laekumine olema prognoosist tuntavalt suurem, ometi oli see prognoosist marginaalselt väiksem. Milles asi? Ikka nendes paljuräägitud aktsiisides!

Aktsiiside laekumised olid prognoositust väiksemad järgmiselt: alkoholiaktsiis 137 miljonit eurot ehk 30,3%, kütuseaktsiis 54 miljonit ehk 6,5% ja tubakaaktsiis 30 miljonit ehk 10,3%. Väiksem aktsiisilaekumine tähendab, et ka käibemaksulaekumine oli 59 miljonit eurot prognoositust väiksem. Niisiis oli aktsiiside ja käibemaksu laekumine prognoositust väiksem 221 miljonit eurot. Seda siis 2018. aastal. 2017.aastal oli kaotus 124 miljonit eurot.

Prognoositust väiksemad aktsiisilaekumised võiksid ju teha rõõmu, kui nende põhjuseks oleks väiksem alkoholi, tubaka ja kütuste tarbimine. Kahjuks nii ei ole! Põhjus hoopis selles, et tarbimine on liikunud Lätti ja osa Soomest tulnud tarbimist on kadunud. Viimne ei mõjuta mitte üksnes aktsiisikaupu, vaid ka näiteks hotellide, toitlustusasutuste ja jaeettevõtete käivet.

Järske muutusi on keeruline arvuliselt prognoosida, sest prognoosid toetuvad mineviku seostele, kuid loogiliste seoste põhjal on võimalik siiski paljut ette näha. Seetõttu ei saa maksuootuste mittetäitumisel süüd veeretada prognoosijatele. Süüdi on ikka majandusloogikat mittetundvad ja inimkäitumist ignoreerivad poliitikud.

Praeguse keskerakondliku vasakvalitsuse maksupoliitika on läbi kukkunud kõiges, milles võimalik. Maksulaekumised on vaatamata väga heale majanduskasvule, suuremale hinnatõusule ja hõivele tagasihoidlikud. Maksusüsteem on segaseks aetud, sinna on sisse viidud kuhjaga ebaõiglust (nt pensionite maksustamine, keskklassi kõrgem maksumäär, topelt maksustamine), ergutatud on varimajanduse kasvu ning karistatud edasipüüdlikust. Kõik see mõjub kokkuvõttes halvasti mitte üksnes riigirahandusele, vaid Eesti majandusarengule tervikuna.

Allikas: Maris Lauri blogi