Mida need naised veel tahavad?

Majanduslikku ebavõrdsust saab kirjeldada ka konkreetsetes numbrites. Eestis on Euroopa suurim palgalõhe, mis isegi kõige konservatiivsemate arvutuste põhjal ulatub üle 20 protsendi. Ebavõrdsus vanusega ainult kasvab. Pensionilõhe on meeste-naiste vahel juba üle 30 protsendi. Investorite seas on naiste osakaal erinevatel andmetel vahemikus 10–20%, mis väljendub selgelt ka Eesti rikaste edetabelis – 2018. aasta tabelis oli 500 inimesest naisi rekordilised 45 ehk 9%.

Kuigi hiljuti avaldati rõõmustav uudis pealkirjaga, mis andis mõista, et Eestis on naissoost juhtide osakaal täitsa hea, siis numbrites tähendab see kaks juhti kümnest. Peale naiste puuduse positiivsetest edetabelitest on märkimisväärne ka nende esindatus negatiivset majandusvaadet kirjeldavates tabelites – näiteks suurendab vaesusriski laste saamine ja üksikvanemaks olemine. Eestis on aga üle 90% üksikvanematest just naised.

Kuigi oleme Eestis saavutanud paljud õigused ja võimalused, millest paljude riikide naised kahjuks veel vaid unistada võivad – vabadus ringi liikuda, vabadus kandideerida ametitesse, õigus osaleda poliitikas nii hääletades kui ka kandideerides ja õigus omada vara – siis see ei tähenda, et peaksime mugavustsooni pidama jääma. Eesti on uhke selle üle, et oleme digitaalselt hästi arenenud riik; miks ei võiks me olla ka sotsiaalselt arenenud riik?

Kuigi majandusliku ebavõrdsuse mõju ei pruugi esmapilgul teravalt silma torgata, on selle mõju ühiskonnale läbivalt negatiivne. Majandusliku kindlustatusega seotakse tugevalt inimese eluga rahulolu, stressitaset, ettevõtlikkust ja kas või pere loomist. Hiljuti tõi ka statistikaamet välja, et just majanduslik kindlustatus on üks oluline indikaator laste sünniks. Kuna aga jätkuvalt korratakse naistele, et lapsi tuleb saada nii palju, kui ise jõuaks üles kasvatada, ei saa näpuvibutamisega iibepoliitikat muuta olukorras, kus naiste majanduslik kindlustatus ei ole piisav.

Peale individuaalse rahulolu ja eneseteostuse võimaluse on võrdsus ühiskonnas ka edasiviiv jõud. Kui inimesed ei pea nii palju muretsema igapäevase hakkama saamise pärast, langetavad nad teistsuguseid otsuseid, sest neil on selleks võimalused.

Näiteks, alustades sellest, et majanduslikult ebakindlal inimesel on raske lahkuda vägivaldsest suhtest, lõpetades sellega, et ettevõtlusega alustamiseks vajalikku rahapuhvrit on sageli meestel rohkem kui naistel. Kui paljudest ägedatest ettevõtmisest, arenguideedest ja ühiskondlikest muutustest jääme me ilma, sest ühiskonnas räägivad rohkem mehed, sest neil on rohkem raha, millega kaasa rääkida, alustades meie ärikulutuuri kujundamisest, lõpetades heategevuslikul eesmärgil või poliitilistesse kampaaniatesse raha panustamisest.

Mida vähem on naisi ettevõtluses ja juhtivatel kohtadel, seda vähem on esindatud nende hääl ja mõtted. Kui sugu tõesti ei loeks, siis mündiviske loogika järgi ei tohiks olla Eestis rahaline ebavõrdsus niivõrd suur ja iga pere saaks oma tütrele samamoodi kui pojale öelda, et temast võib tulevikus saada tippettevõtja, investor või juht, ja neil oleks mõlemale ka piisavalt eeskujusid ette näidata. Praegu seda aga ei ole.