Kuhu liigub Eesti tööjõud?

See võib tunduda üllatav – töötajate liikumine parema palga peale peaks ju majanduskasvu kiirendama, sest ettevõtted, mis suudavad maksta kõrgemat palka, peaksid olema ka tootlikumad. Alati ei pruugi see aga nii olla, sest kui majandus on üle kuumenemas, võib ajutiselt suureneda tööjõunõudlus valdkondades, mis pole pikaajaliselt jätkusuutlikud. Näiteks eelmise buumi ajal suurenes laenuraha toel nõudlus ehitamise järele ning ehitussektoris kasvas kiiresti töötajate arv. Kriisi saabudes kuivas ehitussektori hõive aga kokku.

Madalama tootlikkusega harude osakaalu suurenemine hõives ei ole tingimata halb ja sellest ei saa järeldada, et Eestis tootlikkus ei suurene. Küll aga annab see mõtlemisainet selle kohta, mis on Eesti tulevase majanduskasvu allikad.

Madalama tootlikkusega harude osakaalu kasvu taga võib olla ka suurem tööturul osalemine. Tööturumeetmed, näiteks töövõimereform, aga ka maksusüsteemi muudatused on soosinud madalama tootlikkusega tööjõu lisandumist.

Tööturult eemal olnud inimeste tööletulek aitab neil paremini toime tulla ja vähendab survet sotsiaalsüsteemile. Samuti võib negatiivset seost tootlikkusega selgitada kapitali tähenduse laienemine. Kõrgemat palka maksvad harud võivad nõuda rohkem inim- ja teadmuskapitali ning vähem füüsilist kapitali. Seetõttu võib palk neis harudes olla tootlikkusega võrreldes üsna kõrge.

Allikas: Eesti Panga blogi