2019: ühiskonna stress ja pinged kasvavad

Tegemist on meetmetega, mis iseloomustavad totaalset riiki. Lisaks jälgitakse (või tehakse seda vajadusel) internetiliiklust ja mobiilsidet. Siin ei erine tänased Lääne demokraatlikud riigid enam palju Hiinast, kus see jälgimine ja tsensuur on tõepoolest totaalne. Sama suunda on seejuures liikumas Facebook, mis ilma igasuguse põhjenduse ja võimaluseta end kaitsta sulgeb või külmutab oma kasutajate kontosid. See on suurendanud nii alastioleku kui ka kaitsetuse tunnet meie andmeomanike eest.

Ühiskonna stressi allikaks on ka pidevad muutused Eesti maksupoliitikas ja kavandavad muudatused pensionisüsteemis. Aktsiiside tõus, mis on peamine Pariisi rahutuste põhjus, on jõudnud kriitilise piirini ka Eestis, suunates nii alkoholi kui ka kütust (eriti transiitveokite osas) ostma Lätist või Leedust. Kütuse ja ka elektri hind on ka üheks inflatsiooni mootoriks. 2017. aasta. novembriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter statistikaameti andmeil kallinenud 16,9%, tahkekütused 23,3%, soojusenergia 5,7% ja gaas 8,8%.

Eesti poliitilises arengus on EKRE juurdumine poliitilisel pildil toonud globaalsetetest probleemidest ja suundumustest lähtuvad trendid ka Eestisse. Keskseteks küsimustes on kerkinud konservatiivne rahvuslus ja selle poolt vastustatud rahvastikuränne, immigratsioon, tööjõu import ja liberaalsed kooselusuhted. Üle on võetud ka tänavapoliitika meetodid, mis on põhjustanud konflikte ja toonud jõuliselt välja ühiskonna polariseerumise vastandlikeks poolteks, mis teisalt näitab, et Eesti pole valmis liiga liberaalseteks muutusteks ei sisserände ega inimeste kooselu suhtes. Kuna EKRE näol on tekkinud neil teemadel vastaspoolt väga jõuliselt survestav jõud, tähendab see tulevikus ilmselt veelgi suuremaid pingeid ja ühiskonna stressi.

Kui võrrelda kahte võimalikku mudelit, kus ka EKRE on valitsuskoalitsioonis ja kus ta jääb opositsiooni, siis viimase puhul EKRE ilmselt suurendab oma survet valitsusele nii immigratsiooni kui ka kooselu teemadel, mis tähendab ka laialdasemat tänavapoliitika instrumentaariumi kasutamist ja võimalik, et ka Eesti jaoks seni harjumatuid füüsilisi konflikte meeleavaldustel. Selline pingete kasv on Eesti jaoks ka üks suuremaid riske, kuivõrd ühiskond ei ole sellega harjunud ja selline ootamatu olukord tekitab uut frustratsiooni.

Tulemas on ka Euroopa Parlamendi valimised, mille osas arvatakse, et ka seal saavutavad rahvuslikud parteid suurema osakaalu kui seni. See võib tähendada muutusi ka Euroopa Liidu senises immigratsiooni- ja pagulaspoliitikas. Ka neid muutusi on täna raske ette ennustada, kuid ilmselt on see üks teistsugune Euroopa.

Selle kõige taustal võivad varju jääda julgeolekuküsimused. Nii näiteks varjutas rändekompakt Vene-Ukraina Kertši-konflikti. Ja ka see on ohtlik tendents Eesti jaoks, kus julgeolekuküsimused jäävad teiste teemade varju. Seejuures ei ole rahvastikuränne Eesti jaoks nii ohtlik (võrreldes kasvõi Vahemere riikidega) kui võimalik muutus Venemaa käitumises.

Nii maailma üldisemalt kui ka Eestit ootab pingerohke aeg ja globaalsed pinged kanduvad Eestisse üha rohkem üle.