Kui kaua Zuckerberg veel Facebooki juhib?

Lahendamist vajavad kasutajate privaatsete andmete edastamise ja valeuudistega manipuleerimise juhtumid, millesse Zuckerberg lubamatult leigelt suhtub. Hoolimata sellest, et kasutajate usaldus on vähenenud, ettevõtte käibe kasv aeglustunud ja aktsia hind alates juulist tugevas languses.

Kui kaua veel Zuckerberg Facebooki juhib? Selleks küsimiseks on põhjust, kuna enamik idufirmade asutajaid loovutab ettevõtte suuremaks kasvades tegevjuhi koha. Kuid sellest võivad kaotada investorid, kuna järglane-tegevjuht loob asutaja-tegevjuhist väiksemat väärtust.

Teine põhjus on asutaja-tegevjuhi suurem innovaatilisus, mida näitab nende juhitud ettevõtte patentide mitu korda suurem tsiteeritavus võrreldes järglase-tegevjuhtide ettevõtetega. Sealjuures on asutaja-tegevjuhi innovaatilisuse efekt seda tugevam, mida konkurentsitihedamas ja innovaatilisemas majandusharus ettevõte tegutseb.

Zuckerberg on julgenud suuri riske võtta, investeerida ja laieneda. Aga kui innovaatiline Zuckerberg tegelikult on? Kas Facebooki edu on põhinenud erakordsel innovaatilisusel või millelgi muul?

Levinud on arvamus, et ettevõtte kasvu alguses on edukas üht tüüpi juht ja suureks kasvatamisel teist tüüpi juht ehk edukas juht on alguses sprinter ja pärast maratonijooksja. Et esimene teeb ideest ettevõtte, teine viib ettevõtte börsile ja tagab kasvu. Et esimene teeb ise asju, teine tagab, et asjad saaks tehtud. Nii kostubki arvamusi, et Zuckerbergi asemele tuleks panna kogenud tegevjuht, nagu Eric Schmidt võeti Google'it juhtima. Kuid tema tegvjuhi karjäär kestis vaid 10 aastat ja siis otsustas Larry Page võtta tegevjuhi koha endale tagasi. Miks? Sest käivitamise ja kasvu juhtimise mehaaniline lahutamine on tegelikult vale, kuna see ei vasta innovatsiooni olemusele ja juhtimise vajadustele.

Ettevõtte edukas juhtimine ei sõltu mitte niivõrd ettevõtte vanusest ega suurusest, vaid innovatsiooni vastuolust – uurimise (loovuse) ja kasutamise (elluviimise) vastandlike protsesside edukast juhtimisest. Näiteks, kui uute ideede genereerimisel tuleb inimestele anda võimalikult suur iseseisvus, eristumis- ja katsetamisvõimalus, siis uuenduste elluviimisel on vajalikud selged eesmärgid, protseduurid ja normid. Tähtis on mõista, et need protsessid on tihedalt seotud, nad lähtuvad teineteisest, on läbi põimunud ja vahelduvad. Nii on innovatsioonis edukas juht ambidekster, kes kasutab paindlikult nii avatud kui ka suletud juhtimist (annab vabaduse ja tagab kontrolli).

Facebooki Gordioni sõlme lahtiharutamine nõuab erakordset innovaatilisust, kuna ebaausa teenimise asemele tuleb leida uued innovaatilised kasvu allikad. Senine asjade käik ei veena, et Zuckerbergis oleks selleks vajalik innovaatilisus. Seepärast oleks Zuckerbergil mõistlik tagasi astuda ja anda teatepulk tegevjuhile, kes on temast palju innovaatilisem. Kuid mitte „kogenud professionaalsele juhile“, vaid väga innovaatilisele juhile. Väga hea eeskuju on siin erakordselt innovaatiline Satyam Nadella, kes on kindlalt juhtinud Microsofti innovatsiooni taassündi pärast Steve Ballmeri lammutavat tegevust.