Eesti e-tiiger on valmis taas ärkama

Saksamaa käivitas Industry 4.0 initsiatiivi aastal 2012, Jaapan käivitas Society 5.0 initsiatiivi aastal 2016. Mõlemad räägivad kiiresti areneva tehnoloogia arengu rakendamisest inimeste ja majanduse hüvanguks. IKT-sektor näeb murekohana, et Eestil ei ole oma tuleviku narratiivi, mis seob meie ümbruses oleva tehnoloogilise kiire muudatuse meie kasuks. Oma visiooniga "Nutikas Eesti" tahame seda tühikut täita.

Meile teeb muret, et seadusloome protsess on kaldu halduskoormuse suurendamisele. Riigistruktuur on liiga tööjõumahukas. Suurt lisandväärtust loovate töökohtade maksukoormuse vähendamise vajadusele pole tähelepanu pööratud. Erasektori ettevõtetes on väike digitaliseeritus ja tööjõu puudus.

Digiriiki tuleb juhtida teisiti! Eesti e-tiiger on valmis taas ärkama – kes aga võtaks tema dresseerimise enda peale? Vajame uuel tasemel e-Eesti juhtimist. Kõik need e-lahendused, mis on digiühiskonna alustalad, on Eestis loonud erasektor. Et digiriik toimiks, selle eest saab edaspidigi hoolitseda erasektor. Vaja on julgeid otsuseid ja vastutuse jagamist.

Robotiseerumist ei tohi maksustada, vaid seda tuleb soodustada ja julgustada.

Visioon rahvast: Eestis elav või Eesti heaks töötav inimene on laulev tehnoloogiarahvas, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kasutamisele.

Tuleviku rahva harimisel on tagatud tehnoloogia-alaste oskuste arendamine iga haridusastme orgaanilise osana. Selle eeldus on õpetajaameti väärtustamine palgakasvuga ja õpetajaskonna ettevalmistamine uuemateks õpimeetoditeks, kus protsessi üks osa on tööandjad.

Suurt lisandväärtust loovate välismaa ekspertide kaasamiseks tuleb luua soosiv keskkond. Eesti võimalus on lühiajaliselt siin töötavate inimeste vabastamine pensionimaksust (20protsendine osa 33protsendisest maksust) – riigis vaid piiratud aja viibiv kõrgepalgaline inimene ei hakkaks tulevikus kasutama Eesti pensionisüsteemi toetusi. Lühiajaliste liikumiste võimaldamine on hea võimalus luua keskkond teadmussiirdeks.

IKT-sektor unistab visiooniga riigist: Eesti on maailma konkurentsipildis mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik.

E-riik 2030 ei lähtu eeldusest, et väikest riiki on kallis ülal pidada. Riik on kohal vaid seal, kus on turutõrge. E-teenused lähtuvad mugavast kasutajakogemust ning efektiivsuse kasvuks on kasutusele võetud tehisintellekt, masinõpe ja muud sellised uued tehnoloogiad. Uuel tasemel e-riiki ei saa ehitada ilma selge eestvedamiseta, meie hinnangul peab riigi digitaalne transformatsioon toimuma (ase)peaministri tasemel.

Tulevikus on käima pandud uus ja radikaalne maksujagamise kord. Igal kodanikul võib olla oma hariduskonto, oma tervishoiukonto, mille kaudu on võimalik teha kulutusi ainult nendes valdkondades.

Eesti 2030 on uuenduslik Eesti, kus riigil on teadlik fookus innovatsiooni edendamisel ning langetab otsuseid sellest lähtuvalt. Eesti ei ole odava tööjõuga riik ning seda peegeldavad ka nutikad välisinvesteeringud.

Elukeskkond aastal 2030 on inimest toetav koos heade e-tervise teenustega, lihtsa asjaajamisega, toimiva taristu ning turvalise ja tervisliku elukeskkonnaga.

See on nutikas Eesti.