Mida ütlevad meile Eesti tööturu tuleviku stsenaariumid?

Stsenaariumide eesmärk ei ole oraaklina ennustada Eesti tulevikku, ent neid võib käsitleda kasuliku tööriistana, mis aitab meil juba praegu end mõttes asetada olukordadesse, milleni rahvusvahelised trendid oma erinevates kombinatsioonides võivad meid juhtida.

Mitme Eesti tööturueksperdi ja arvamusliidri osalemisel peetud seminaride ja pikkade arutelude käigus jäid tööturu tulevikku puudutavatest olulisematest küsimustest sõelale esmalt see, kas tehnoloogilise arengu tulemusel hakkab lähikümnenditel maailmas juurde tekkima kõrget lisandväärtust loovaid tehnoloogiaintensiivseid töökohti või loob tehnoloogia hoopiski senisest paremad võimalused rutiinsete töökohtade automatiseerimiseks ja asendamiseks masintööga. Ning teiseks see, milline on tööjõu kättesaadavus Euroopa Liidu hoiakute ja poliitikate puhul kolmandate riikide tööjõule.

Stsenaarium "Uus tööilm" aga töörännet ei soosi ning automatiseerimine võib ühest küljest küll sobida väheneva rahvaarvu konteksti ja anda võimaluse ühiskondlik väärtussüsteem täielikult ümber kujundada, kuid kui sellega kaasneb Eesti eksportiva tööstuse kadumine, ei anna majanduslike olude kehvenemine võimalust pikalt lahenduste üle mõtiskleda ning kodanikupalk jääb kaugeks unistuseks.

Stsenaariumide seas ei ole puhtaid positiivseid ja negatiivseid variante, erinevate inimeste jaoks võib üks stsenaarium tähendada erinevat olukorda. Töötajate jaoks võib kujutletud tulevikumaailmades leiduda nii mõndagi põnevat, näiteks virtuaalsetes meeskondades osalemine, oma tööelu juhtimine iseendale tööandjana kuni võimaluseni realiseerida pikaajaline unistus elada maal, kuid jätkata tööd enda valdkonnas.

Oluline on aga mõista, et samamoodi nagu seni ei ole maailm paigal seisnud, saame kiiret arengut eeldada ka edaspidi. Ootused meie oskustele ja teadmistele on muutumas ning stsenaariumides, kus võime eeldada keskmise elukvaliteedi kasvu, peame ka ise olema valmis end täiendama, isegi kui formaalharidus on ammu omandatud.

Töötaja-tööandja duaalse rolli kadumine tähendab ka suuremat vastutust ja enesejuhtimisoskust töötaja jaoks. Ning mis ehk kõige keerulisem aduda – juba praegu süvenev sissetulekute ebavõrdsus süveneb kiire majandusarenguga tulevikumaailmades veelgi, kui me ei leia just kiirelt mõnd head polariseerumise-vastast imerohtu. Üha rohkem on vaja vaeva näha, et leida end tööturul n-ö võitjate poolelt.

Olgu öeldud, et ka maailma prominentsemad majandusteadlased on seni täiesti erinevatel seisukohtadel, milline tööturu tulevik olema saab ja millises tehnoloogilise arengu etapis oleme 15–20 aasta pärast. Miks mitte siis juba praegu end korra aastasse 2035 ette kujutada ning mõelda, kuidas võiksime sellisteks arenguteks valmis olla, et need ei tuleks meile üllatusena?