- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraturg on nii tasakaalus, kui olla saab
Kui vaadata inimeste sissetulekuid ja kinnisvara ruutmeetri hinda, siis on turg praegu nii tasakaalus, kui see üldse võimalik on, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Kvartali andmed Eesti keskmise brutokuupalga kohta pärinevad viimati II kvartalist, mil keskmiseks palgaks oli 1321 eurot. Kui võtta võrdluseks kõrvale sama perioodi korteriomandite tehingud, siis kiretu statistika ütleb meile seda, et korterite keskmiseks mediaanhinnaks oli 1344 €/m2. Rusikareegli kohaselt on kinnisvaraturg tasakaalus siis, kui keskmine palk vastab keskmisele ruutmeetri hinnale ja 2018. aastal võime tõdeda, et sellest lähtepunktist vaadates on kinnisvaraturg igati tasakaalus ja stabiilse tervisliku seisundi juures. Kui kinnisvaraturgu ka peaks mingi orkaan tabama, siis ostujõu ilmakaarest on oht minimaalne.
Igal kriisil oma nägu
Mõistagi ei ole ostujõu tasakaal ainus faktor, mille tulemusena võib rahulikult uinuda nii ühisrahastuse väikeinvestor kui ka elukeskkondi loov suurarendaja. Kahtlemata on kinnisvaraturu taburet hõlpsalt ümber lükatav krediidiasutuste finantspoliitika või naaberriikide majanduse muutuste poolt, ehitusturu podisev katel mõjutab kinnisvaraturgu kõige otsesemalt jne-jne. Aga pealkirjas esile toodud mõnevõrra provokatiivne väide viitab muu hulgas asjaolule, et liiga sageli ja liiga suure õhinaga tahetakse tõmmata paralleele möödunud kümnendil olnud mulliga. Ajalugu kipub ütlema meile pigem seda, et nii suured kriisid kui ka õrnad mullistused võivad tekkida ootamatutest kohtadest ja kui mingi tagasilöök peaks turul ka tekkima, siis on sellel oma nägu.
Keskmisi näitajaid võib ju alati kritiseerida ja kindlasti ei peegelda nad kogu tõde, aga siiski võime möönda, et teatud baasnäitajad on praegu pigem rahustavad, mitte ärevust tekitavad. Kuigi juba aastaid on võimalik lugeda pressiteateid, mis teatavad üha uutest hinnarekorditest ja tekitavad mulje pööraselt buumivast turust, siis tegelikult on brutopalga ja keskmise hinna suhe püsinud korrelatsioonis juba hea mitu aastat. Jah, hinnad on tõesti kasvanud, aga sama hoogsalt on kasvanud ka keskmine palk.
Kogu Eesti ja kõigi segmentide mõistes pole pilt arusaadavalt sedavõrd roosa. Erinevused, aga ka murekohad tekivad, kui detailidesse laskuda. Keskmine korteriomandite ruutmeeter on kõigest üks number, aga suured käärid tulevad sisse, kui vaadata eraldi uusarendusi ja järelturu kortereid. Veel suurem diferents tekib, kui vaadata palku ja keskmisi hindu regioonide põhiselt.
Maakondlikud erinevused suured
Eesti keskmise brutopalga eest saadav pind varieerub sõltuvalt maakonnast – 0,9 ruutmeetrit Harjumaal ja 12,7 ruutmeetrit Valgamaal. See tõsiasi pole viimase kolme aastaga muutunud. Kui Harjumaal, Tallinnast rääkimata, ei saa keskmise palga eest osta ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal saab selle eest juba mikrokorteri kätte. Kui Harjumaa on astunud pigem kukesammu „ideaalsele olukorrale“ lähemale, siis Valgamaa on viimase kolme aastaga sellest veelgi enam kaugenenud – 2015. aastal sai Valgamaal brutopalga eest 9,3 m2.
Ülejäänud maakondades pole muutused olnud märkimisväärsed, kinnisvara ostujõud on näiteks Saaremaal, Järvamaal ja Lääne-Virus jäänud täpselt samale tasemele. Ostujõu vaatevinklist on stabiilseim ja 2018. aasta andmetel ka täiuslikumas seisundis Tartu maakond, kus teiste maakondadega võrreldes on kinnisvaraturg kõige enam tasakaalus.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele