Kas Brexit teeb välismaal töötamisele lõpu?

Samas otsustab Ühendkuningriigi parlament koos valitsusega pärast üleminekuperioodi lõppemist 2020. aastal, millised immigratsioonireeglid edaspidi kohalduma hakkavad. Praeguse plaani kohaselt on kindel aga see, et Euroopa Liidust lähtuv sisseränne hakkab toimuma Ühendkuningriigi siseriikliku õiguse alusel.

Edasised kokkulepped teiste riikidega plaanitakse saavutada kaubanduslepetega. Ühendkuningriik on sõnastanud eesmärkidena toetada ettevõtetel oma andekate inimeste liigutamist, võimaldada kodanikel viisavabalt turismi ja ajutise äritegevuse eesmärgil reisida ning võimaldada tudengitel ja noortel hariduse ja kultuuri eesmärgil liikuda.

Lisaks on plaanis luua vastastikused kokkulepped selleks, et tagada ettevõtetele võimalus oma töötajaid ettevõttesiseselt riikide vahel liigutada. Selle valguses on Ühendkuningriigis tegutsevatel või Ühendkuningriigi kodanikke mandril palganud ettevõtetel oluline valmistuda muudatusteks. Üle tuleb vaadata töölepingud, Ühendkuningriigis kohalduva töö- ja maksuõiguse võimalikud muudatused ning arvestada ka töötajate liikumisest tulenevate võimalike viisanõuetega, mis võivad hakata kohalduma sõltuvalt lähetuse kestvusest ja eesmärgist.

Brexiti-otsus on Ühendkuningriigi majandusele negatiivselt mõjunud ning lisaks langevale naela kursile on oluliselt aeglustunud majanduskasv ja vähenenud ettevõtete investeeringud Ühendkuningriiki. Turul on praegu palju ebakindlust ja ootusärevust tulevase korra suhtes. Täiendava murena aga tekib töökohti järjest vähem juurde – Suurbritannia statistikaameti andmetel tekkis aasta jooksul pärast Brexiti-hääletust tööturule 451 000 uut töökohta, sellele järgneva üheksa kuu jooksul aga vaid 112 000.

Sellised muutused on enim tuntavad jaemüügisektoris, kus on hääletusest saadik kadunud 70 000 töökohta, ehituses on kadu 17 000. On tõenäoline, et samasugune saatus tabab aja jooksul ka põllumajandust ja tervishoidu. Langustendentsile aitab kindlasti omakorda kaasa sisse rändavate inimeste arvu vähenemine, hoolimata sellest, et Brexiti valge raamat seab üheks enda eesmärgiks töökohtade kaitsmise. See mõjutab oluliselt lihttöölisi vajavaid sektoreid, sest näiteks toiduainetööstuses on üle 20% töötajatest pärit mujalt Euroopast. Kuigi kaalutakse erinevaid viisasüsteeme nii noorte kui ka lihttööliste jaoks ja on tõenäoline, et praegune punktisüsteem korraldatakse oluliselt ümber, ei ole valitsus veel konkreetseid plaane sõnastanud.