Miks sul veel elektriautot pole?

Sõidukite elektrifitseerimise ajastu on alanud ja see on pöördumatu. Peaaegu kõik suuremad autotootjad on avalikult välja öelnud, et alustavad oma mudelite elektrifitseerimisega. Reuters kirjutas hiljuti, et autotootjad investeerivad vähemalt 90 miljardit järgnevate aastate jooksul elektriautode tootmisesse.

Ühelt poolt on elektriautodesse investeerimise põhjus akutehnoloogiate arengus. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on akude hinnad langenud viimase üheksa aasta jooksul neljakordselt ning akude energia tihendus kasvanud kuuekordselt. Kui 2014. aastal maksid populaarsemate elektriautode akud ligikaudu 18 000 eurot ehk pool auto hinnast, siis nüüd maksab sama aku ligikaudu 6000 eurot ehk kolm korda vähem.

Teine põhjus, miks autotootjad investeerivad oma mudelite elektrifitseerimisse, on seadused ja vajadus liikuda keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate poole. Euroopa Liit on sätestanud, et 2021. aastal peab olema autotootja masinapargi keskmine süsinikdioksiidi heide 95 grammi kilomeetri kohta ning 2030. aastal sellest veel 30% vähem.

Kuna elektriautode „kütus“ on tunduvalt odavam (1-2 eurot 100 km kohta) diislist ning bensiinist ning ka ülalpidamiskulud (hooldus, remont jne) on soodsamad, siis võidavad elektriautode kasutamisest kõige rohkem need, kes kõige rohkem sõidavad. Näiteks mitu taksoettevõtet (Elektritakso, Välk, Osilia) kasutavad elektriautosid juba aastaid. Kuna akude maht suureneb iga aastaga, tekib järjest enam nišše, kus elektriautosid saab kuluefektiivselt kasutada. Nii on sel aastal elektrisõidukite katsetamist alustanud logistikaettevõte Omniva ja e-toidupood FreshGo.

Eraisikute juures oleme täheldanud, et huvi elektriautode vastu on kasvanud nende inimeste seas, kes elavad linnade läheduses ning kulutavad seetõttu kütusele sadu eurosid kuus. Kuigi uued elektriautod on paljude jaoks veel kallid, siis kasutatud elektriautodele on Eestis tekkinud korralik järelturg, kust on võimalik leida soodsate hindadega sõidukeid.

Eesti võiks elektrisõidukite tulekus näha potentsiaali ning vastavalt sellele näha nende suuremat rolli erinevates planeeringutes ja arengukavades. Esiteks, saavad elektriautod kaasa aidata ELi ees võetud transpordisektori eesmärkide täitmisele.

Selleks tuleks tagada, et elekter, millega sõidukid liiguvad, oleks taastuvatest allikatest.

Teiseks, elektriautod vähendavad õhusaastet linnades ning seega aitavad kaasa õhusaastest tingitud haiguste vähendamisele.

Kolmandaks, elektriautodel on positiivne mõju Eesti majandusele – autod tarbivad üldjuhul Eestis toodetud elektrit, seega väheneb kütuste import.

Kuna uued elektriautod on järgnevad aastad mõnevõrra kallimad, on riigi tugi vajalik, et elektromobiilsuse sektor käima lükata. Otsetoetused on kõige lihtsam viis, kuidas autod tänavatele saada, aga nende jagamisel tuleks jälgida, et kasvav sõidukite arv ning taristu valmisolek oleks tasakaalus. Toetusi tuleks eelkõige finantseerida ELi struktuurivahenditest, süsinikdioksiidi kvoodi müügist, muudest puhaste tehnoloogiate vms fondidest ja projektidest. Samuti võiks mõelda kütuseaktsiisist teatud summa eraldamisele.

Lisaks tuleks jälgida, et toetust saanud isik kasutaks sõidukit võimalikult palju, sest siis on sõidukiga saavutatav süsinikdioksiidi heitmete sääst ja imporditava kütuse vähendamisest saadav kasu kõige suurem.

Suure tõenäosusega jõuavad elektriautod massidesse järgmise kümnendi keskel. Kuna tegemist on väga kiiresti kasvava sektoriga, on ka Eestil ja Eesti ettevõtetel võimalus sellest kasvust osa saada, aga see eeldab sihtide seadmist ja tugevat panust sellesse sektorisse.