Uuendusi tuleb õppida kasutama

Ettevõtete investeeringud digitehnoloogiatesse ning teadus- ja arendustegevusse (T&A) järgivad ühesugust mustrit. Järjest enam koonduvad T&A investeeringud tegevusala suurimatesse ettevõtetesse, kes neist ka enim kasu lõikavad. Näiteks IKT valdkonnas teeb 10% tipuettevõtteid 70% T&A investeeringutest.

Et tehnoloogiainvesteeringutest kasu lõigata, on Eesti ettevõtetel aga suur samm astuda. 2016. aastal tehti Eestis üle poolte (53%) investeeringutest masinatesse ja seadmetesse ning seda peamiselt tootmismahtude suurendamise, mitte niivõrd uute toodete ja teenuste arenduse eesmärgil, selgus Arenguseire Keskuse tellitud uuringust.

Tootmismahtude suurendamisse tehtavad investeeringud ei too üldjuhul kaasa investeeringuid arendustegevusse ja töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse. Töötajate koolitamisega haakuvad pigem teadus- ja arendustegevuse investeeringud ning omavahel on seotud ka investeeringud tarkvarasse ja andmebaasidesse ning organisatsiooni ja äriprotsesside arendusse.

Eristume kehvas mõttes kõrge tootlikkusega riikidest just väikese investeeringute osakaalu poolest immateriaalsesse varasse ning teadus- ja arendustegevustesse.

Taolised kulutused aitavad ka investeeringutest materiaalsetesse varadesse rohkem kasu lõigata. Näiteks supermarketites on küll tavalised kassad asendatud digikassadega, kuid endiselt on tavakassas sabad pikad ja digikassad sageli tühjad. Ehk oleks mõttekas esimeses etapis vabanenud kassapidajad koolitada klientide nõustajateks, kes suunaks inimesi enam digikassat kasutama. Nii võimendaks kaupmees kasu, mida ta loodab kassade digitaliseerimisest saada.