Kas sinu ettevõttest saab loll toru?

Eesti ettevõtetel napib oskusi

Traditsioonilised ettevõtted, kes suudavad selle generatsiooni teenuste loomisega kaasa minna, on võitjate seas. Suurem osa ettevõtteid, eriti traditsiooniliste sektorite teenusepakkujad, seda aga ei suuda. Eduks ei pea ettevõtte DNAsse kuuluma mitte ainult IT ja arendus, vaid ka suur võimekus massandmeid koguda, analüüsida ja seda teenuste loomisel ära kasutada (sh tehisintellekt ja masinõpe). Samamoodi peavad sinna kuuluma teenusdisain ja klientide vajaduste, ootuste ja hirmude mõistmine.

Suurel osal Eesti ettevõtetel ja ka riigil neid strateegilisi oskusi ei ole. Isegi kui neid teadmisi tahta enda ettevõttes arendada, on nii Eestis kui mujal maailmas kättesaadavate ekspertide hulk äärmiselt piiratud ning konkurents oskusteabe kogumisel ainult karmistub.

Seni on kohalikke ettevõtteid suurel määral kaitsnud füüsilised piirid – Eesti ja Baltikum laiemalt on maailma mõistes kolmandajärgulised piirkonnad, kuhu tehnoloogiaettevõtted laienevad alles siis, kui kõik suuremad keeled, turud ja regulatiivsed tsoonid on juba kaetud. Mida enam digitaalsed teenused levivad, seda enam antud kaitse mureneb.

Luminori suurimad konkurendid järgmise viie aasta jooksul ei ole Swedbank ja SEB, vaid pigem Google ja Amazon. Telia võistleb pigem Netflixi, Facebooki ja Youtube’iga kui Elisaga. Järgmine konkurent on paljudes sektorites tehnoloogiaettevõte, seda enam, et infrastruktuuri omamine ei anna enam konkurentsieelist. Kogu võitlus käib selle nimel, kes omab kontrolli kliendi andmete ja kokkupuutepunktide üle – võitja riisub koore ja kliendid; kaotajast saab lihtsalt “loll toru”, kelle ülesanne on infrastruktuuri hooldamisega võimalikult efektiivselt hakkama saada.