Lääs ei vaja kaubandussõda

Eesti ettevõtjaid puudutavad USA terase- ja alumiiniumitollid küll väga vähesel määral, kuid sellele järgneda võiv hoopis laiem piirangute palett ei luba midagi head. Pihta saaksid nii meie kaubandushuvid kui ka julgeoleku esimene liin – lääneriikide omavahelised suhted.

Eesti on Euroopa Liidu liikmena palju võitnud nii ühisest siseturust kui ka viimasel kümnendil sõlmitud vabakaubanduslepingutest. Näiteks ainuüksi Eesti kaubakäive Lõuna-Koreaga on pärast vabakaubanduslepingu jõustumist kasvanud enam kui kaks korda.

Seetõttu oleks Eesti vaatevinklist palju kasutoovam see, kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid pöörduksid tagasi vabakaubandusleppe kõneluste juurde. Washingtonis on küllaga neid, kes peavad vaba kaubandust USAle paremaks kaitsetollidest.

Ka suures majanduslikus vastandumises Hiinaga, mis näib olevat üks Trumpi kinnisidee, on Euroopaga maailma suurima vaba turu loomisega palju enam võita. Nii USA-l kui ka Euroopa Liidul, sest Hiina surve uute standardite ja kaubandusreeglite kehtestamiseks on ilmne juba praegu.

Liitlased kokkupõrkekursil

Paraku näib see hetkel välistatud. Pigem liigutakse kokkupõrke teel. Euroopa Liidu vastumeetmetele võib USA lajatada 25protsendiliste imporditollidega Euroopa autotööstuse vastu. Tähtis on siin meeles pidada, et kui Aasia autotööstus on USAs oma tehastega suuresti kohal (kogumüügist moodustab eksport 30 protsenti), siis Euroopa (loe: Saksamaa) autode müügist Ühendriikides moodustab eksport 70 protsenti.

Euroopa liitlaste ja USA vahel tekitab täiendavalt pingeid Ühendriikide lahkumine Iraani tuumaleppest, mis muudab sisuliselt võimatuks Euroopa suurkorporatsioonide edasised investeeringu Iraani. Samuti on olemas oht USA sanktsioonideks gaasijuhtme Nord Stream 2 osalusettevõtete vastu. Lisaks on USA takistamas Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaidlusmehhanismi tööd, mis kõik kokku loovad väga närvilise fooni lääneliitlaste lähiaja suhetesse.