Kui suur on Eesti riigirisk?

Kui hea on aga Eesti riigi seis? Kui suur on Eesti riigirisk ning kes selle kinni maksab?

Ühe riigi ja sealhulgas Eesti Vabariigi krediidiriski ei ole sugugi lihtne hinnata. Väga vähesed globaalsed pangad kasutavad selleks oma riskimudeleid, enamik investoreid toetub aga rahvusvaheliste reitinguagentuuride krediidireitingutele ning turuhinnale.

Reitinguagentuuri Moody’s omistatud A1 reitingu järgi on Eesti praegu eurotsoonis paremuselt 8. kohal. Üleilmse finantskriisi ajal oli Eesti turu-spread'i alusel ELi riikide seas riskisuselt kolmandal kohal, Läti ja Rumeenia järel.

Riske kiputakse alahindama

Stabiilsed ajad ning keskpankade leebe rahapoliitika mõjuvad uinutavalt ning riske kiputakse alahindama või sootuks unustama.

Väikse ja avatud majandusena on aga Eesti avatud väliskeskkonnast johtuvatele šokkidele/riskidele ning need kanduvad kiiresti majandusse üle. Üleilmse finantskriisi mõjul vähenes 2008.-2009. aastal Eesti SKP järsult ning Eesti Vabariigi krediidiriskimarginaali maksimumiks fikseeriti 2009. aasta veebruaris ca 735 baaspunkti (ehk siis 7,35%). Täna on see 68 baaspunkti tasemel (5a. credit default swap), mis 27 Euroopa Liidu liikmesriigi seas tähendab paremuselt 18. kohta. Selle järgi võib turgude hinnangul Eesti ca 4,5% tõenäosusega järgneva 5 aasta jooksul sattuda makseraskustesse.

Nüüd jõuame probleemse osani. Kui Eesti Vabariik otsustaks nn head aega ära kasutades (nt. negatiivseid intressimäärasid) finantseerida valitsuse kulutusi kapitaliturgude vahendusel, siis suurel osal reaalsektorist puuduks võimalus sellega seotud riskide maandamiseks. Reaalsektor ei saa seda eirata, sest riigi riskiisu suurenemine mõjutab paratamatult kogu Eesti majanduskeskkonda ning seeläbi otseselt uuesti reaalsektorit.

Kui riik on oma võlakirjadega aktiivne osaline kapitaliturul, siis konkureerib ta tahes või tahtmata investorite rahale. Kriisis kanduvad mõjud edasi kas läbi finantssektori või siis maksupoliitika muudatuse. Seda nägime hiljuti eriti teravalt Kreeka korral. Eesti valitsuse masuaegsed suured pingutused eelarvetasakaalu saavutamisel on veel nii mõnelgi tõenäoliselt meeles.