Kapitalil on kodumaa, eelista eestimaist

Jätame raha kodumaale

Jõukat ühiskonda ei ehita üles enda kuuteenistust esimese 2-3 nädalaga välismaale igaveseks komandeeringusse saates. Isikliku eelarve planeerimisel on üheksakümnendate mentaliteet visa kaduma: igaüks enda eest, ostame head-paremat, mis välismaailmal on pakkuda, vähemalt esimesed paar nädalat kuust olid mul toredad. Muutunud on ainult see, et nüüd maksame selle peo eest välismaalastele ka intresse. Jabur ju. Ega üheksakümnendatel ei olnudki korralikku kodumaist toodangut saada, praegu on pilt oluliselt teine. Loodetavasti jõuavad ka tarbimisharjumused järgi. On seda välismaist juba proovitud küll.

Eesti toodete ja teenuste eelistamine välismaiste arvelt võiks kasvada, lausa au sisse tõusta. Nii on kõikides jõukates küpsetes riikides – USAs, Prantsusmaal, Saksamaal –, kus teadlikult eelistatakse kohalikke tootjaid ja ollakse uhked selle üle. Tänu sellele on nende ettevõtetel ka tugev kliendibaas olemas, et edukalt välismaale laieneda ja sealt veelgi rohkem jõukust koju tuua.

Kui me eelistaks rohkem kodumaiseid tooteid, oleks pakkumist rohkem, konkurentsi rohkem, töökohti rohkem, kvaliteet tõuseks, hinnad tuleks alla ja need oleks ka välismaal konkurentsivõimelisemad. Praegu ongi seis selline, et kui isegi koduturg meie tooteid ei eelista, siis on ettevõtetel ka väga raske välismaal edu saavutada. Väiksemate kohtade ettevõtete tooteid eelistades on ka võimalik anda enda väike rahaline panus regionaalarengusse, toetada töökohtade loomist külades ja väiksemates linnades.

Vahel võib ka üle maksta

Tõsi, paljusid tooteid ei olegi kodumaisena saada, näiteks autosid, bensiini, tehnoloogiavidinaid, mõistlikus hinnaklassis riideid. Siinkohal on lahenduseks mitte premeerida välismaa ettevõtteid hea brändingu, turunduse ja müügitöö eest suurte summadega, vaid ostes neid tooteid mõistlikus kuluefektiivses hinnaklassis ja leida sarnaseid kodumaiseid asendustooteid. Näiteks välismaise veini asemel valmistatakse meil huvitavaid siidreid, autole on lühematel distantsidel hooajal asenduseks kodumaine (elektri)ratas. Välismaise suurettevõtte toote eest üle maksmise asemel võib järgmine kord kaaluda mõistliku hinnaga alternatiivi soetamist. Mõne enda jaoks ägeda kohaliku ettevõtte toote eest võib aeg-ajalt natuke ka üle maksta.

Rootsi pankade kohalike filiaalide probleemi võib ka teistele kodumaistele välisomanduses ettevõtetele üle kanda: kasumid lähevad välja, igasuguste laenude ja tasude kaudu viiakse raha välja, börsiettevõtete puhul saavad jõukamaks teiste riikide pensionärid, samuti teiste riikide ettevõtjad ja investorid, kelle puhul on väike tõenäosus, et nad seda raha Eestisse edasi investeerivad. Tasub oste sooritades kaaluda ühe faktorina ka ettevõtte päritolu. Eelistades kohaliku kapitali käes olevaid ettevõtteid jääb suurem osa kasumitest siinsesse majandusse ja kohalikud ettevõtjad ja investorid saavad edaspidi veelgi rohkem kohalikku majandusse investeerida. Kui valida näiteks Soome kapitalil põhineva töötajaid kiusava Rakvere lihatööstuse ja mõne kohaliku ettevõtja valduses oleva lihatööstuse toodete vahel, siis omanike kodumaa on ikkagi üks argumente.

Rohkem omanikke, rohkem kasusaajaid