Krüptoraha jahutab kinnisvaraturgu

Kui meenutada kümmekond aastat tagasi toimunud sündmusi kinnisvaraturul, siis kõige paremini võiks seda võrrelda rahvaspordiga. Tegemist oli massiüritusega, milles osalesid kõik – treenitud ja treenimata inimesed, noored ja vanad, teadlikud spordimehed ja ka need, kel ainsaks motiiviks olla naabrist parem. Võib-olla ka taksojuhid, kuigi tundub, et selle elukutse esindajad on veidi teenimatult saanud sel alal liigset tähelepanu. Puid loopisid lõkkesse pea kõikide elualade, vanusegruppide, rahvuste ja sugude esindajad.

Kinnisvaraturu ülekuumenemise ohust on tänaseks räägitud juba mitu aastat. Ometi pole juhtunud suurt midagi, turg on arenenud oma loomulikku rada pidi, inimesed on muutunud jõukamaks ja soovivad parandada oma elamistingimusi. Suund on olnud aastaid kasvule, nimekirja selle põhjustest saab piisavalt pika: alates kehvavõitu elamufondi seisundist kuni palgakasvu ja soodsa intressimäärani välja. Kui kogu turgu võrrelda näiteks õhupalliga, siis on see püsinud stabiilselt õhku täis, vaikselt kerkinud ülespoole, kuid plahvatust pole vähemalt seni veel olnud. Nõelaga on proovitud torkida, aga seni edutult.

Praegu pole kinnisvaraturul toimuv veel rahvaspordiks muutunud. See oht oli 2015–2016, kui ühisrahastuse projektid tõmbasid ennast hoogsalt käima ning massid kehastusid väikeinvestoriteks. 15% tootlust teenida oli ahvatlev, kuid peagi avastas 20ndates generatsioon, et seegi pole piisav, sest finantsturgudel on võimalik teenida ka 150% tootlust.