- OMX Baltic−0,63%314,34
- OMX Riga0,94%941,55
- OMX Tallinn−0,11%2 149,21
- OMX Vilnius−0,97%1 502,16
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,05%10 722,15
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,66
- OMX Baltic−0,63%314,34
- OMX Riga0,94%941,55
- OMX Tallinn−0,11%2 149,21
- OMX Vilnius−0,97%1 502,16
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,05%10 722,15
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara hinnatõus: minu võit on mu laste kaotus
Korterite ja elumajade hinnatõus ei tee ühiskonda tervikuna kuigi palju rikkamaks, sest suures osas jagatakse rikkust lihtsalt ümber, kirjutab Eesti Panga asepresident Madis Müller keskpanga blogis.
Andes hiljuti intervjuud Äripäeva raadiole, jäi mulle meelde saatejuhi repliik, et kõige rohkem loetakse ärilehes kinnisvaraturgu ja -hindu kajastavaid artikleid. Tundub, et kinnisvara hinnamuutused pakuvad huvi pea kõigile, sõltumata sellest, kas inimene plaanib lähiajal uut eluaset osta või mitte. Kirjutatakse ka artikleid, milles autor arvutab, kui palju rikkamaks on viimase aasta jooksul tänu kinnisvarahinna tõusule saanud näiteks keskmine Tallinna korteriomanik. Ent tõstame pilgu hetkeks numbrijadalt ja küsime endalt, kes siis tegelikult kinnisvara hinnatõusust võidab?
Omaniku poolt enda eluasemena kasutatav kinnisvara ei ole olemuselt tootlik vara. Siinne mõtteharjutus räägibki just koduomanikest, mitte investoritest, kes kinnisvara ostavad, müüvad ja sellelt üüritulu teenivad. Eluase ei ole klassikalises mõttes investeering, sest omanik ei teeni sellelt tavaliselt mingit tulu. Kvaliteetne ja hea asukohaga eluase on eelkõige osa n-ö heast elust, mille poole me kõik püüdleme. Nii nagu kallid autod, puhkusereisid ja muudki hea elu juurde kuuluvad asjad, võib rahaliselt üle jõu käiv eluase olla omanikule finantsiliselt hukatuslik. Ometi on täiesti loomulik, et enamik meist tahab elada nii hästi, kui meie rahalised võimalused seda lubavad.
Kes peaks rõõmustama?
Selge on see, et kinnisvarahindade kiire tõus ei ole koduostu alles plaaniva inimese huvides. Kas aga oma kodu juba omavad inimesed peaksid hinnatõusu üle rõõmustama? Õige vastus on, et sageli mitte ja sõltub olukorrast. Kinnisvara hinnatõus ei ole ka nende inimeste huvides, kes loodavad kunagi osta endale uut ja paremat eluaset. Kuigi võime end tunda oma kodu väärtuse tõustes jõukamana, ei ole sellest mingit kasu, kui plaanime tulevikus osta veel kallimat kinnisvara, mille hind on eeldatavasti samas tempos kallinenud. Vana eluaset müües on sel juhul hinnavahe uue ja paremaga tõenäoliselt veel laiemaks veninud.
Oma kodu saavad investeeringuna käsitleda seega vaid inimesed, kes soovivad tulevikus tõenäoliselt praeguse eluaseme tagasihoidlikuma vastu vahetada. Nii näiteks võib neljatoalist korterit omav abielupaar plaanida laste täiskasvanuks saades suure ja kalli korteri müüa ning soetada endale väiksema ja soodsama eluaseme. Nemad tõesti võidaksid kinnisvara hinnatõusust – või vähemalt seni, kuni nad ei otsusta aidata oma lapsi, kes maadlevad oma esimese kodu ostul kallite kinnisvarahindadega.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et korterite ja elumajade hinnatõus ei tee ühiskonda tervikuna kuigi palju rikkamaks, sest suures osas jagatakse rikkust lihtsalt ümber – tegemist on ökonomistide terminit kasutades nullsummamänguga, kus ühe võit on teise kaotus. Võidavad need, kel on juba vähemalt nii palju kinnisvara, kui nad vajavad, ning kaotavad need, kel seda veel ei ole. Minu võit on minu laste kaotus. Kes aga kinnisvarabuumist küll vähemalt mõnda aega selgelt võita võivad, on kinnisvara arendajad, finantseerijad, maaklerid ja ehitajad. Võib-olla ka toimuvat kajastavad ajakirjanikud ja kommentaatorid.
Eelistada tuleks seega pigem kinnisvara hinna mõõdukat kallinemist, mis käib käsikäes inimeste sissetulekute tõusuga ja hoiab eluaseme soetamise taskukohasena võimalikult paljudele. Sellisel juhul ei toimu ühiskonnas pingeid tekitavat äkilist rikkuse ümberjagamist ning väheneb oht järskude hinnakõikumistega kaasnevaks ebastabiilsuseks majanduses üldisemalt. Õnneks tundub, et praegu oleme Eestis tasakaalupunktile piisavalt lähedal. Üsna samas tempos on kasvanud nii uute eluasemete pakkumine kui ka inimeste koduostu soovid. Kinnisvara hinnatõus on viimastel andmetel olnud veidi üle 5% aastas, mis jääb samasse suurusjärku inimeste sissetuleku kasvuga.
Allikas: keskpanga blogi
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele