- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööõnnetuskindlustuse valikud
Tööõnnetuskindlustuse parim kuju on eraõigusliku ja riikliku süsteemi sünergias, leiab kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.
Eelmisel aastal registreeriti 5184 tööõnnetust. Õnnetuste arv kasvab iga aastaga, kuid teist sama palju jääb eri hinnangutel raporteerimata. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomine on olnud arutelu objektiks pea 25 aastat, kuid tegudeni pole jõutud. Seetõttu on kulud jäänud enamasti haigekassa kanda, kuigi nende eest peaksid maksma tööandjad. Nüüd otsustas valitsus jagada probleemi kaheks, liikudes esialgu edasi tööõnnetuskindlustusega ja pärast seda otsida lahendust kutsehaiguskindlustusele.
Reformi alustamine tööõnnetuskindlustusest on mõistlik. Tööõnnetuse toimumine on ajaliselt kergelt kindlaks määratav ja skeem hakkaks seetõttu hõlmama kõiki õnnetusi, mis leiavad aset seaduse jõustumispäevast.
Kutsehaigustega on lood keerulisemad, sest kutsehaigus ei ilmne üleöö ja selle kujunemislugu on tihtipeale paarkümmend aastat pikk. Inimene võib olla selle aja jooksul vahetanud korduvalt töökohti. Seega tekib küsimus, milline tööandja ja millises osas on haiguse eest vastutav. Kuivõrd kutsehaigused on tekkeiseloomult keerulisemad, on aeganõudvam ka nendele sobilikuma kindlustusskeemi leidmine.
Hästi korraldatud tööõnnetuskindlustus hüvitaks kannatada saanud töötajale kahju, ennekõike saamata jäänud tulu, ravikulud jne. Samuti tagaks ümberõppe, kui inimene endisel töökohal ei saa enam töötada. Lisaks peaks motiveerima tööandjaid töökeskkonda ohutumaks muutma, et õnnetusi ära hoida. Kindlustusmaksed peaksid lähtuma ka tööandja individuaalsest riskitasemest.
Muudatus annaks ühiskonnale positiivse majandusliku efekti, sest ennetuslik mõju vähendab pikas perspektiivis maksukoormust. See tähendab, et ravi- ja sotsiaalkindlustusega seotud kulud vähenevad, kuna õnnetusi juhtub vähem. Lisaks kiireneb kahjude hüvitamise protsess, sest kindlustussüsteem katab tekkinud kahjud ja töötajad naasevad tänu rehabilitatsioonile kiiremini tööturule. Oluline on ka tööandjate riskide maandamine, sest vähenevad nende majanduslikud riskid seoses tööõnnetustega.
Vastandada pole vaja
Saatuse irooniana ei ole siiani olnud vaidluste keskmes mitte töötaja ja töökeskkond, vaid see, kas uus skeem tuleb eraõiguslik või riiklik. Nende vastandamine ei ole aga mõistlik, sest mõlemal on oma head ja vead. Parima tulemuse saame üksnes nende sünergias.
Rääkides kindlustuskaitse pakkumisest, siis on ilmne, et kui turul tegutseb mitu kindlustusandjat, rakendub hinnakonkurents. Turumehhanismid tagavad kindlustusvõtjatele õige ja õiglase kindlustusmakse. Selle tulemina käivitub ka eneseregulatsioon töökeskkondade ohutumaks muutmiseks, sest tööandjad soovivad saada väiksemat kindlustusmakset.
Riikliku kindlustuskaitse puhul ei ole see võimalik, sest teenusepakkujaid on vaid üks ja hinnakonkurents puudub. Sellisel juhul probleemsete tööandjate motivatsioon pigem väheneb. Ühesugune maksemäär tingib selle, et väiksema riskiga tööandjad maksavad suurema riskiga tööandjate tekitatavad kahjud lihtsalt kinni. Riigil on aga eelised seoses rehabilitatsiooni, tööturuteenuste ja mitmete teiste teenuste osas, mida on mõistlik pakkuda tsentraalselt.
Sõltumata sellest, kas luua riiklik või eraõiguslik süsteem, peaks tööõnnetuskindlustuse loomisele eelnema põhjalik eeltöö ja huvigruppide kaasamine, samuti tänase ebamõistlikult suure töötuskindlustuse makse vähendamine. Kalendrisse vaadates on ilmne, et seaduse rakendumine ei saaks toimuda enne 2021. aastat.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele