Jätkusuutlikkus Eesti märgiks

Rahvusvaheliselt on Eesti omandanud nutika E-riigi ja digitaalse eesrindlase kuvandi, mis sellest, et mõneti on tegu müüdiga – maine maksab ka midagi. Meie peamist prioriteeti Euroopa Liidu poliitikavaldkondades - digitaalse mõõtme edendamist - püüti kinnistada ka EL-i eesistujana eelmise aasta teisel poolel. Peaminister Ratas avaldas valitsuse tegevusest ülevaadet tehes soovi, et igal eurooplasel oleks vabadus elada oma elu täiel määral turvalises, tugevas ja konkurentsivõimelises Euroopas. “See saab alguse avatud ja innovatsioonil põhinevast majandusest, mis toetab konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja ettevõtteid.”

Kuldsed sõnad, teeme ära! Aga kuidas? Vahest pole kõige kavalam kramplikult püsida vaid ühe ja sellesama  digiteema juures, mis pealegi kaugeltki kõiki Euroopas ei huvita (Angela Merkeli kuulus tukkumine EL-i valitsusjuhtide tippkohtumisel Tallinnas pole ainus märk). On teisigi atraktiivseid turumudeleid, mida tööse võtta ja muuta oma teemaks.

Mitmed Euroopa riigid, eriti Suurbitannia, Holland, Põhjamaad, on viimastel kümnenditel võtnud kasutusele jätkusuutlikke arendusi, rajanud rohelisi hooneid ning terveid linnakuid. Meil on mõningaid analoogilisi näiteid Tallinna sadamapiirkonnas ja Ülemiste Citys, ent enamasti on kiire kasusaamise eesmärgil püsti pandud vähekestlikke karpe, mis peavad vastu umbes kümnendi. Samal ajal on jätkusuutlik roheline ehitamine ja sellega seonduv innovaatiline tehnoloogia- üha tõusvad trendid ning Eestil püsib oma šanss hakata teejuhiks.