Mees, ära ole möku või mölakas!

Kus on selles võrdluses omadega Eesti mehed?

Ainult iga neljas Eesti kõrgkoolilõpetaja on mees. Naisi on rohkem vaimse ja tegelikult rikkust majja toova töö tegijate, mehi rohkem varsti robotitega asendatavate lihttööliste seas. Eesti mehed tahavad olla ettevõtjad, aga ei viitsi (sest asi pole ju selles, et ei suudaks, kui soomlane ja rootslane suudavad) õppida keeli, teenusedisaini või elementaarseid IT-oskusi. Laiskus ja küündimatus näib olevat adekvaatne diagnoos liiga paljudele Eesti meestele.

Selline mökusus ei tulista jalga ainult Eesti majandusarengut, vaid ka inimeste isiklikku õnne. Naine ei taha enda kõrvale meest, kellega ei saa millestki rääkida. Tase tahab taset. Põhjendatult nõudlike Eesti naiste raskus Eestist kaaslaste leidmisel on Eesti meeste süü. Oleks Eesti mehed sihikindlamad, töökamad ja saaksid rohkem aru, kust 21. sajandil raha ja edu tuleb, oleks Eestis ka rohkem rõõmsaid perekondi.

Samamoodi pärsib nii avalikku kui eraelu mölaklus. Põhjamaa inimestena olemegi pigem napisõnalised ja ranged. Aga see ei tähenda, et peaksime olema ennast täis ja teistele vastikud. Uuringud kinnitavad, et mõnus atmosfäär töökohas ja head suhted kolleegide vahel kajastuvad otseselt positiivselt ka ettevõtte tulemustes. Mölakad toodavad miinust. Kahjuks näitavad mitmed Eestis läbiviidud uuringud, et mõnusa sisekliimaga ei ole Eesti organisatsioonides just kiita. Ning juhtivatel kohtadel, kust kultuuri kammertoon paika pannakse, on meil endiselt valdavalt mehed. Oleks Eesti mehed vähem mölakad, oleks me kõik rikkamad.

Kõige hullemat kahju teeb mölaklus erasfääris

Eesti naised tahavad kahte-kolme last. Sellega oleks me Euroopas esirinnas ja eesti rahvas kasvaks. Puudu on aga müstiline faktor nimega kindlustunne. Ma ütleks otse: puudu on meestest, kes saavad aru, et hea kaaslane ja isa olemine on elu kõige tähtsam missioon. Eks siin saa mökusus ja mölaklus kokku. Küllap peitub möku, kes perekonna loomise ja hoidmise väljakutset vastu võtta ei julge, sageli mölaka maski taha.

Muutus algab probleemi äratundmisest. Mees, kes sa seda teksti loed, oled ülima tõenäosusega Eesti meeste tipus. Sina oled liider ja kannad seega ka vastutust. Aita sõpra, tuttavat, noort kolleegi. Julgusta, suuna ja aita mõista, et õppimiseks ja iseendaga töö tegemiseks pole kunagi hilja. Uut vundamenti tuleb laduda järgmise põlvkonnaga kodus, lasteaias, koolis. Targa töö ja nutika ettevõtluse maailm ei ole vähem ürgmehelik, kui varasemad ajastud. Mehed ei pea olemuslikult muutuma, vaid lihtsalt mõistma, milline on meie aja mammut või uus Vargamäe põld. Targemad ja hoolivamad mehed on Eesti edu üks olulisemaid võtmeid.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.