Hästi elame!

Eesti majandus kasvas 2017. aastal statistikaameti andmetel 4,9%. Neljanda kvartali majanduskasv oli aasta võrdluses 5% ja kvartali võrdluses 2,2%. Majanduskasv oli erakordselt tugev ja ületas ootuseid ning tänu heale majandusolukorrale on sobiv aeg mõelda tulevikule. Sissetulekute kiire kasv võimaldaks säästa nii valitsusel kui ka inimestel endil, kuid majanduse suurim probleem on väike tootlikkus. Edasine majanduskasv oleneb sellest, kui hästi ettevõtted suudavad tootlikkust suurendada.

2017. aasta neljandas kvartalis oli majanduskasv laiapõhjaline. Sellesse andsid oma osa nii peamiselt ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad harud. Majanduskasvu jaoks on keskkond olnud äärmiselt soodne. Intressimäärad on madalad ja Eesti eelarvepoliitika on olnud viimasel ajal leebem kui varem. Väliskeskkond on tugevnenud ja see kandub tänu suurele ekspordisektorile sisemajandusse üle. Lisaks neile teguritele on tänu suhteliselt pikale kasvuperioodile vähenenud tööpuudus ja tugevnenud nii ettevõtete kui ka inimeste kindlustunne. See soosib investeerimist.

Viimase aja majanduskasvu omapäraks on äriteenuste suur mõju majanduskasvule. See näitab, et majanduses spetsialiseerutakse tööstusharudelt ümber suure lisandväärtusega teenustele. Samal ajal on Eesti majanduse suurim probleem endiselt väike tootlikkus, eriti töötlevas tööstuses. Kasvavat nõudlust suudetakse teenindada tänu uute töötajate palkamisele, kuid tootlikkuse roll majanduskasvus on väike. Eestis on ikka veel odav toota: meie palgatase ja tootmise hinnatase on sellised nagu need olid Soomes 30 aastat tagasi. Teenuste sektori kiire kasv tähendab aga, et tööstussektor võib oma suhtelise eelise kaotada. Juba praegu jääb töötleva tööstuse tootlikkus ülejäänud majanduse omale alla.