Kes maksab teise pensionisambasse?

Iga müügimees teab, et müüakse lugu, mitte toodet või teenust. Poliitikud on narratiivide müügimehed. Mõned lood võivad muuta maailma meie ümber, teised täidavad ajuti ajaleheveerge, rännates seejärel makulatuuri. Et lugu muudaks maailma, peab poliitilisel ideede turul kriitiline hulk valijaid selle loo "ära ostma". Ironiseerides Lenini ühe kurikuulsa ütluse üle – retoorika on kõikvõimas, kui see näib õige.

Üks lihtne küsimus. Kelle raha on need 6 eurot, mis töötasu iga 100 euro kohta teise samba pensionikontole liiguvad? Pole kahtlust, et vähemalt 2 eurot on töötaja omad, kuid kelle raha on need ülejäänud 4 eurot? Reaalsust annab konstrueerida vähemalt neljal erineval moel.

Pensionäride raha

Harvem kohtab narratiivi, et teise samba sissemakseid teevad tööandjad. Selliselt räägitud loo katkeid võib leida näiteks Euroopa tööalase liikumise portaali EURES kodulehelt. Lugu kõlab nii – kogumispensioniga liitunud isikul arvestab tööandja igakuiselt kogumispensioni makse 2% brutopalgast, mis läheb isiku isiklikule pensionikontole ja millele lisatakse „4% tööandja poolt makstud sotsiaalmaksust“.

Tõepoolest, sotsiaalmaks ja kõik selle komponendid, sh teise sambasse kantav 4 protsendipunkti, on osa tööandja palgakuludest. Rahvamajanduse arvepidamises on need brutopalgafondi osa, üks komponent tööjõukuludest.

Töötaja raha

Lõpuks, teise samba sissemakseid võib vaadata töötaja rahana ja mitte ainult pärast pensionikontole jõudmist, vaid ka enne seda. Teise samba registripidaja AS Pensionikeskus kirjeldab olukorda nii – „töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi“, millele lisatakse töötaja „palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%“.

Aluseks on siin arusaam, et töötasu maksmise aluseks on töötaja tööga loodud väärtus ning kogumispensioni maksed on oma olemuselt vanaduseks edasilükatud tarbimine. Võib teha mõtteeksperimendi – mis oleks teisiti, kui teise samba kävitamisel oleks 16+4+2 makseskeemi asemel valitud 16+6 skeem, nii et esimese pensionisamba 16% maksaks tööandja ja teise samba 6% töötaja? Poleks kahtlust, et raha oma pensionikontole maksab iga inimene ise. Tööandja ja MTA teevad üksnes ülekandeid.

Praegust olukorda võib käsitleda nii, et 2% suuruse kogumispensioni makse tasumine annab töötajale õiguse kontrollida 4 protsendipunkti suurust osa tema palgalt arvestatud sotsiaalmaksust, õiguse suunata see raha oma isiklikule pensionikontole, enda valitud pensionifondi, tarbimiseks pensionieas.

Valija otsustab

Niisiis, poliitikud jutustavad lugusid, valijatel on voli otsustada, milliseid neist uskuda. Kui valijatest enamus otsustab, et töötajatel ei peaks enam olema õigust kontrollida seda 4% suurust osa oma palgalt arvestatud sotsiaalmaksust ning need summad võiks jagada ümber Riigikogu, siis ilmselt nii juhtubki. Kui aga enamus valijaid seda ei soovi ja sellist lugu jutustavatele poliitikutele mandaati ei anna, siis nii ei juhtu.

Taevas teise pensionisamba kohal pole pilvitu ning mõned vastuolud on sellesse süsteemi sisse kirjutatud. Ent suurimaks probleemiks polegi fondide oodatust madalam tootlus, vaid see, et liiga vähe inimesi näevad end oma pensionikonto omanikena. Teine sammas on piltlikult öeldes nagu vaene vanemateta laps, kellele raha armastav poliitik end kasuvanemaks pakub. Pensioniühistu Tuleva on tähelepanuväärne vähemasti seetõttu, et pensionikogujad ise on võtnud aktiivse hoiaku – see on meie raha ja me tahame ise selle käekäigul silma peal hoida.