Tulumaksureform – plaaster või verevahetus?

Oleme Eestis 18 aasta jooksul harjunud mõttega, et äriühing maksab tulumaksu siis, kui omanikud otsustavad jaotada kasumit. Ja nii lihtne see ongi – riik saab oma osa ning omanikud oma raha. Kui alguses oli see suhtarv 26/74, siis see on aasta-aastalt omanike kasuks liikunud ning järgmisest aastast on juba teatud osale jaotatud kasumist võimalik suhtarv 14/86. Selline on olnud ka globaalne trend äriühingu tulumaksumäärades ning värske näide selle kohta on USA, kus üle 30 aasta toimub ulatuslik äriühingu tulumaksureform, mis toob maksumäära ligi 40%-lt peaaegu kaks korda väiksemaks.

Klassikalise äriühingu tulumaksu puhul maksustab riik igal aastal kasumit ning omanikud ise otsustavad ärilistel kaalutlustel, kas ja millal on õige aeg dividendi maksta. Riigi jaoks on see üsna turvaline variant – iga-aastaselt kasumilt on tulumaks kätte saadud ja riiki eriti ei huvita, kas hilisem tegevus viib selle äriühingu kahjumisse või pankrotti. Sellise maksusüsteemi puhul tehakse investeeringuid juba maksustatud tulust.

Kiusatus kasumit väiksemana näidata

Rapsida pole vaja

Õige ja õiglase maksustamise üle tulebki arutleda, kuid kui maksureformid muutuvad poliitiliste vangerduste ja valimiste loosungiks, tekib asjatu rapsimise oht ja lõpuks ei tea enam keegi, milliste eelduste pealt teha tulevikuplaane. Oluline on, et riik ei annaks ise sõnumit, et Eesti on ebastabiilne keskkond – sellel on nii lühiajaline kui pikaajaine mõju maksulaekumistele.

Seega ootaks nüüd selget sõnumit nii koalitsioonilt tervikuna kui ka üksikutelt erakondadelt, kui pikka iga võime oodata sel aastal jõustunud põhimõttelistele äriühingute tulumaksu muudatustele. Kas ettevõtjad võivad arvestada kehtiva seadusega või enne nelja-aastast perioodi, kui see täiel määra jõustub aastast 2021, tuleb juba arvestada uute reeglitega? Kui mõni aasta tagasi kehtestati maksukorralduse seaduses nõue, et maksuseaduste muudatused tuleb võtta vastu vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist, siis maksureformide asjus peaks seadus sätestama, et need vajavad vähemalt kahe-kolme aasta pikkust perioodi vastuvõtmise ja jõustumise vahel. Ainult siis on tagatud, et maksureformid ei muutu iga-aastaseks.

Praegu vajaksime üle kõige maksurahu ning diskussiooni pikas perspektiivis Eesti järgmise saja aasta visiooni, positsiooni, reaalsuse ja fookuste kohta ning sellest lähtuvalt tuleks võtta ette maksusüsteem tervikuna.