Ajakirjandus trumpas Trumpi üle

Tuleb silmas pidada, et julgeolekunõukogu vanemametniku Kevin Harringtoni väidetav ettepanek langes perioodi, kui president Trumpi lähikonnas tõepoolest mängiti mõttega lõpetada sanktsioonid Venemaa vastu. See oli vahetult pärast 2016. aasta presidendivalimisi ning uue administratsiooni esimestel päevadel 2017. aasta jaanuaris-veebruaris.

Idee suhteid Venemaaga parandada ei tekkinud tühjalt kohalt. Oma osa mängis siin ilmselt ka Venemaa enda sekkumine, sest pole mingi saladus, et Moskva tegutseb aktiivselt lääneliitlaste pealinnades sanktsioonide lõpetamise nimel. Trumpi näol loodeti Moskvas ilmselt suurele läbimurdele. Vihje sellele võis anda Trump ise, kui ta näiteks kampaania käigus NATO aegunuks kuulutas. Rääkimata siis nendest seostest, mida on tänaseks USA meedia juba avalikustanud.

 

Tõsiasi on see, et ükski toonane uitmõte pole mitte üksnes realiseerunud, vaid pole isegi jõudnud presidendi lauale otsustamiseks. Hoopis vastupidi, USA on suurendanud oma kohalolekut Euroopas ning tuge Balti regiooni julgeolekule.

Ma väidan, et siin on suurt rolli mänginud muu hulgas ka vaba ajakirjandus, mis on Trumpi korralikult üle trumbanud. USA ajakirjanduse professionaalne tegevus on paljastanud Venemaa mõjutustegevuse ning katse muuta USA pikaajalist poliitikat liitlaste suunal. 

Mida enam me teame Venemaa mõjutustegevusest meie liitlaste juures, seda kindlam on, et ükski Harringtoni ettepanekuga sarnane mõte ei leia kunagi vähimatki toetust. See on tagatis, et ka president Trump ei kõhkleks hetkegi, kui on vaja otsustada USA viivitamatu toetuse üle oma liitlaste julgeoleku tagamiseks.