Uuel aastal kolm eurot päevas rohkem kätte

Enamiku jaoks, kes töötavad ühe tööandja juures püsiva palgaga ja ei plaani lisatulu hankida mujalt, on süsteem lihtne. Korrutad oma brutopalga 12ga, lisad tavapärased preemiad ja vaatad, kas summa mahub 14 400 euro sisse (ehk 1200 eurot kuus ehk tänane Eesti keskmine palk). Sel juhul tuleb esitada tööandjale avaldus tulumaksu vaba summa kinnipidamiseks (summas 500 eurot kuus). Kui summa tuleb piiri peale, tasub igaks juhuks pidada silmas võimalust, et palk võib aasta jooksul tõusta. Selle tõenäosusest tuleb lähtuda ka avalduse esitamisel või mitteesitamisel.

25 200st eurost (2100 kuus) ülespoole mingit avaldust esitama ei pea, võitu nagunii ei tule. Ujuvas vahemikus 14 400 ja 25 200 puhul on üks piir, kust alla tasub teha avaldus 180eurose maksuvaba tulu säilitamiseks, see on 1776 eurot kuus või 21 312 eurot aastas. Osavamad võivad oma piirid maksuameti kalkulaatori või ka palgaäpiga täpsemalt paika seada. Väiksemad ebatäpsused võivad tekitada juurdemakse vajaduse, aga see ei tule tõenäoliselt kuigi suur.

Inimestel, kellel on mitu töökohta või ettearvamatud sissetulekud, võib maksuvaba tulu kinnipidamine põhjustada hilisemaid juurdemakseid. Neil on mõistlik maksuvaba tulu mahaarvamisest loobuda ja koguda maksuvabastust 2019. aasta märtsiks. Raha kaduma ei lähe, maksuamet tagastab enammakstud tulumaksu enamasti kiirelt ja täpselt.

Kui töökoht aasta jooksul muutub, palk tõuseb oodatust kiiremini või saadakse erakorralist tulu, tuleb arvutust korrata ja otsustada, kas maksuvaba tulu kinnipidamise avaldus tagasi võtta või koguda igaks juhuks igakuiselt raha võimalikuks juurdemakseks.

Põhjamaise solidaarsuse test

Uuest aastast jõustuval tulumaksusüsteemil on väga oluline mõju vaesuse vähendamisele. Koos tööandjate ja ametiühingute vahel kokku lepitud alampalga tõusuga jõuab miinimumtöötasu teenivatele inimestele veebruarist kätte 89 eurot rohkem. Seda on pea kolm eurot päevas toidukulude või muu tarviliku katmiseks. Ilma tulumaksureformita on tavaliselt lisandunud kõigest umbes üks euro.

Lisaks tulumaksuvaba miinimumi tõusule tõuseb uuest aastast 500 eurole ka miinimumpalk. Kui eelnevatel aastatel on 10protsendiline miinimumpalga tõus andnud sellise tulu saajatele palgakasvuks umbes 40 eurot kuus, siis kätte saadi netopalgana 2017. aastal 405 eurot kuus. 2018. aasta miinimumpalga kasv 30 euro võrra annab töötajale koos tulumaksuseaduse muudatusega palgapäeval kätte aga 492 eurot ehk enam kui viiendiku rohkem kui sel aastal.

Mina ja paljud teised peavad tulumaksu senisest rohkem maksma. Kui vaadata avalikku debatti, siis just need rohkemmaksjad ongi avalikkuses peamiselt sõna saanud. Kas 36 eurot kuus on nende sissetulekute juures niivõrd oluline kaotus, et unustada muudatuse algne eesmärk. Kas meie arvutusraskused kaaluvad üles mitmesaja tuhande inimese olulise sissetulekutõusu?

Sama eesmärki oleks saanud saavutada palju selgema kolmeastmelise tulumaksusüsteemiga. Paraku on seda maailmas laialt kasutatud süsteemi Eestis demoniseeritud pikki aastaid just inimeste poolt, kes ei ole valmis enda sissetulekutest piskutki vaesemate ellujäämiseks loovutama. Kahjuks sellisel isekusel riik püsida ja õitseda ei saa. Kui Eesti soovib olla Põhjamaa, on sellised solidaarsust suurendavad muudatused paratamatud.

Kokkuvõttes muutub tulumaksuvaba miinimumi arvutamine tõesti pisut keerulisemaks ning kõrgemat palka teenivad inimesed peavad tõesti kuni 36 eurot kuus rohkem maksu maksma, kuid selle tagajärjel saab miinimumpalga teenija uuest aastast enam kui viiendiku võrra rohkem palka kätte. Tegelikke võitjaid on aga pea kolmveerand kõikidest inimestest.