Vähem tarkvara on parem

Erinevalt ehitajatest, õpetajatest või arstidest ei ole tarkvaraarenduses korduvaid ülesandeid, mille sisu ja lahendamise kestus oleks ette teada. Kui tarkvaras on mis tahes korduv probleem, siis saab ja tuleb see lahendada tarkvarakoodi jupiga, mis selle automatiseerib ja ühekorraga ära lahendab. Arendajatele jäävad põhimõtteliselt üle vaid uudsed ülesanded.

Hea veel, kui tead, mida vaja

Kuidas sa saad planeerida täpset aega (ehk raha), mis kulub tööle, mida sa kunagi varem teinud pole? Heal juhul on probleem ise on selge; enamasti on kliendi keskkonnad keerukad ja dokumenteerimata, vajadused ebaselged ja muutuvad ning silmas peetavate detailide hulk paisub töö käigus plahvatuslikult. Samal ajal peab arendaja jääma matemaatiliselt täpseks loogikuks ja inseneriks, kes selles kaoses suudab biti täpsusega korra luua. Ime, et seal üldse midagi lõpuks toimib.

Tarkvaraarendus on kallis. Okei, aga siis saame ikkagi tarkvara, mis on lihtsalt kopeeritav? Müüme selle maha teistele omasugustele, saame vähemalt kulud jagada, võib-olla isegi suurt raha teenida? Teisisõnu: miks ei võiks Eesti riigi loodud X-tee, ID-kaardi või näiteks e-tervise lahendused teenida teiste riikide ja asutuste huve, kui meil juba on see lahendus olemas?

Kahjuks on see palju keerulisem. Juba meie oma süsteemis oli vaja lahendada miljon keerukat probleemi, tulenevalt ajaloost, keskkonnast, seadustest ja lõpuks tellijate subjektiivsetest maitse-eelistustest disaini asjus. Tõenäoliselt on kõik need alustingimused mis tahes teises riigis pisut teistsugused. Seega, kui Eestis pidime lahendama tuhat unikaalset probleemi, siis kümnele välisturule sama pakkudes tekib neid probleeme suurusjärgu võrra rohkem, vähemalt kümme tuhat. Pealegi, enamasti mõtlevad kliendid ka nii, et see tarkvara on tehtud teie jaoks, meil oleks lihtsam teha enda oma. Ja enamasti nii ongi.

Mitu kärbest ühe hoobiga

Tarkvara saab luua teistmoodi – selle asemel et lähtuda ühe (esimese) kliendi nõuetest, ja püüda need täielikult lahendada, võib lauale panna kõikide sarnaste klientide sarnased probleemid, leida nende ühisosa ja püüda lahendada need nii, et tehnoloogiliselt toimiks see kõikide jaoks. See on konkreetse kliendi jaoks võib-olla 80% lahendus, aga tuleb kordades odavam.

Näiteks „kõikide infosüsteemide ema“ Excel on kaugel ideaalsest lahendusest spetsiifiliste ülesannete jaoks, aga samas on ta küllalt universaalne, et 99% infotöötlejaid kasutab seda mingis tööetapis, ilma et oleks vaja kirjutada spetsiifilist tarkvara. Selline tarkvara loomine on universaalse toote loomine, ja sellist on põhimõtteliselt võimalik müüa teistele.