Kohtuvõit võib osutuda kaotuseks

Inimesed armastavad lugeda lugusid magusatest võitudest ja kibedatest kaotustest. Iga võit aga ei ole võit ja iga kaotus ei ole kaotus. Väga lühidalt tähendab võit kohtus edasiminekut suhetes, väärikuses ja äris ning seda tihtipeale vaidluse formaalsest tulemusest sõltumata.

Klassikaliselt on võit absoluutne vaidluse vastaspoole moraalne (ja majanduslik) kapituleerumine. Oodatud triumf võib aga lihtsasti saavutamata jääda näiteks põhjusel, et kohus ei mõista loodetud ulatuses välja menetluskulusid, või eksisteerib kahtlus, kas otsus on ikka oponendi majanduslikust olukorrast tulenevalt ka reaalselt täidetav. Selline n-ö võit paberil annab küll esimese hooga tunde, et on saavutatud maksimum – kohtuotsuse resolutsioon ütleb pea täpselt seda, mida palutud – aga suures pildis ei pruugi võit paberil olla eluliselt tulemusrikas.

Võiduks võib arvestatava tõenäosusega olla lahendus kas kompromissina või muul moel, kus arvutusliku või formaalse lahenduse asemel suudetakse jõuda optimaalse tulemuseni. Optimaalne on näiteks tulemus, mille puhul pisut väiksem summa tuuakse koju võimalikult mõistliku aja-, raha- ja energiakuluga. Ehk n-ö diskonteerituna või ka lihtsalt on see subjektiivselt ressursi hinda ajateljel hinnates kiirem, lihtsam, odavam. Optimaalne võib olla ka vähesema riskiga saavutada tulemus, kus ideaalne arvutuslik positsioon jääb küll saavutamata, ent sisuliselt on saavutatud kõiki komponente kogumis hinnates mõistlik tulemus.