Ericssoni mõju
Kui vaadata avalikult kättesaadavaid ettevõtete käibedeklaratsioonide andmeid, siis on kõige suurem käibe kasvataja teises kvartalis Ericsson Eesti AS. Siit jõuame ka Eesti majanduse potentsiaalini. Oluline on, mille arvelt kasv tuleb ja, kas Eesti ettevõtjad kujundavad ise hinda, mida nende toodete/teenuste eest välisturgudel saab küsida. Pikemas plaanis pole tähtis mitte ainult mahtude kasv, vaid see, kas mahud toovad kaasa ka väärtuse kasvu? Kui võrrelda Eestis kõikide ettevõtete müügitulu ja lisandväärtuse suhet, siis see on suhe on 1:5-le. Seega igast käibesse läinud eurost luuakse ettevõtete poolt 0,2 eurot väärtust.
Kui Ericsson Eesti AS eksport kasvaks aastas 10%, siis see kasvataks Eesti majandust umbes 0,07%. Seda ei ole kuigi palju. Seevastu näiteks töötajate arvu järgi 15 korda väiksem ettevõte Hekotek AS loob majandusse ainult 2,5 korda väiksema väärtuse kui Ericsson. Seega oluline on, et tekiks juurde selliseid ettevõtteid, kes loovad väärtust kordades enam.
Kas saab juurde luua selliseid ettevõtteid nagu Hekotek?
Riik seda teha kindlasti ei saa, ettevõtted peavad ise arenema. Riik saab siin selleks heal juhul luua võimalused. Millegipärast on nii, et osad sektorid on edukamat kui teised. See ei ole tingitud sellest, et keegi saaks rohkem toetuseid või kellelgi oleks mingi riigi poolt antud eelis. See on tingitud sellest, et ajalooliselt (üldjuhul) on selles sektoris mingisugune konkurentsieelis – näiteks tehnoloogia, tööjõud, ressursid vms. Võtame puitmajade tootmise sektori.
See valdkond on näidanud viimastel aastatel stabiilselt kümnest protsendist kiiremat ekspordikasvu (2016 vs 2015 +11,3%). Põhjuseks on mitmed olulised eeldused - ressursi ehk metsa olemasolu, sektorisse koondunud kompetentsid ja uuenduslikult mõtlevad ärijuhid. Hea näide on Harmet OÜ, kes on jõudnud üle 60miljonilise ekspordimüügituluni, pakkudes täislahendust projekteerimisest ja disainist kuni tootmise ning paigalduseni.
Majanduse järgmine vedur saab olla tegelikult igaüks. Esile kerkivad aina uued ärisuunad - see on võimalus näiteks tööstusele, idufirmadele, teenindusele, kaubandusele, ja paljudele teistele, ka neile, kes täna alles alustavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.