Klaaslae purustamine võib murda kaela

Pealkirjade põhjal tundub, et värske majandusstatistika – eriti ettevõtete kasumi ja investeeringute näitajad, kuid ka ehituse ja majanduse kasv – on tekitanud kergemat sorti eufooria. Tõesti, numbrid on head, isegi väga head.

Kuid asi ei ole nii lihtne: nende toredate kasvunumbrite taga ei ole näha sügavat ja põhimõttelist murrangut tootmises, mille põhjal võiks väita, et Eesti majandus oleks jõudnud kvalitatiivselt teisele tasemele. Piltlikult väljendudes on paljud ettevõtjad küll oma pea vastu klaaslage surunud ja üritavad seda kergitada, kuid lagi püsib endiselt paigal. Pisut on suurenenud tõenäosus, et seda lage on siiski võimalik liigutada ja ehk isegi purustada, kuid suurenenud ka tõenäosus kaela murda.

Eesti majanduse praegune elavnemine toetub mitmele tegurile, mis oma loomult on lähiajaloolised ja ajutise mõjuga. Esiteks pärast planeeritust pikemaks veninud ettevalmistusperioodi on Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutuselevõtt oluliselt suurenenud. Tulemuseks on ehitusmahu kasv. Lisaks sellele on suurenenud ka erasektori ehitusmaht. Pikas vaates ei ole sellise kõrge kasvu jätkumine võimalik. Oleks palju parem nii ettevõtjatele kui ka riigi majandusele tervikuna, kui ehitusmahu dünaamika oleks vähem volatiilne. Praegu on aga väga tõenäoline, et järsk tellimuste kasv toob kaasa veel järsema hinnatõusu, mis võib seejärel vähemalt ehitussektoris hinge kinni tõmmata.