Eestist ei pea saama pahalaste paradiisi

Tõsi, lihtkirjalik vorm teeks küll välismaalastel siia investeerimise lihtsamaks, kuid paraku ka ebakindlamaks. Eesti ärimaastikul on niigi võrreldes Põhjamaadega rohkem halli ala, kus ärieetikast lugu ei peeta, meil pole põhjust seda ala teadlikult laiendada ja kohtutele töökuhja juurde kasvatada.

Ei tohi unustada, et äriühingute asutamine ja osaluse omandamine on tehingud, mille suhtes kehtivad karmid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad kontrollinõuded. Need omakorda lähtuvad Euroopa Liidu direktiividest, mis liiguvad pigem karmistumise kui leebumise suunas. Vaevalt üheski arenenud Euroopa riigis neist mööda vaadatakse ning seal, kus pole kontroll notaritel ja pankadel, on kontroll kas registritel või teistel asutustel ehk bürokraatia on lihtsalt teises kohas.

Tehing 50 euro ja kahe päevaga

Notariaalne vorm võib küll nime poolest kõlada kulukalt ja aeganõudvalt, kuid ei ole seda. Osa võõrandamise tavalisim rahaline kulu on 50 eurot, mis on 2500 euro suuruse kapitaliga firma nominaalhinnaga müügi notaritasu. Kas see on tõesti kulukas? Tehingu ooteaeg on enamasti kaks-kolm päeva ning tehingu tegemiseks kulub enamasti pool tundi. Kas see on pikk aeg? Kontaktpunkte ehk notaribüroosid, kus tehinguid teha saab, on üle Eesti rohkem kui pangakontoreid. Ilmselt ei pakuks keegi teine sellise aja- ja rahakuluga õiguskindlust.

Küll oleme advokaatidega ühel nõul, et e-riigi ja e-residentsuse maine eeldaks rohkem e-lahendusi. Riigi sees oleme sellega juba suuri samme astunud ning kliendid ei pea enam ammu mööda eri ameteid dokumente kokku otsima, sest notarid saavad kõik vajalikud andmed registritest paari hiireklikiga kätte. Järgmisena plaanime turvalise videosilla kaudu tehingute tõestamist, mis tähendab seda, et klient saab notaritehingu teha videosilla kaudu, viibides mõnes teises riigis Eesti saatkonnas. Selline lahendus pole unistus, vaid käegakatsutav reaalsus – riigihange arenduse elluviimiseks on juba välja kuulutatud.