E-residentsus panga pilgu läbi

Eksimus läheb kalliks maksma

Nendele riskidele viitavad põhiliste regulatsioonide nimed, mis panganduse protseduure paika panevad – näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ja „tunne oma klienti“ põhimõtted. Nende regulatsioonide tõttu on lihtsa e-residendi teekonnal Eestiga seotud ettevõtte omanikuks pangad esimesed asutused, kes põhjaliku kontrolli teevad. Nende kohustus on teada oma klientide tausta, tema huvisid ning konto avamise põhjust.

Lisaks on pangad kohustatud koguma mitmesuguseid andmeid nii kliendisuhte loomisel kui ka hiljem kogu kliendisuhte jooksul. Pangad peavad kontrollima nii andmete õigsust kui ka tehinguid ning nende raha päritolu. Eksitused selles valdkonnas on viinud rahvusvahelisi panku viimastel aastatel ajaloo suurimate trahvide ja reputatsioonikahjudeni. Ning see on põhiline vastus küsimusele, miks Eesti pangad on e-residentide suhtes ettevaatlikud.

SEB Panga jaoks on ülioluline, et e-residendid ning nende asutatud ettevõtted omaksid seost Eestiga. Sest lõppkokkuvõttes, selles seisnebki e-residentsuse mõte: luua lihtne võimalus inimeste/äride/üksikute projektide sidumiseks meie riigiga. Kuid e-residendid soovivad avada kontosid peamiselt ettevõtetele, mille omanikud või juhatuse liikmed on e-residendid. Kas see on just õige põhjus pangandusteenuse pakkumiseks?

Pangana on meile oluline, et eraisikud ja ettevõtted, kellega loome kliendisuhte, loovad meie riigis väärtust. Selleks võib olla ettevõtete puhul näiteks Eestis asuv tootmisüksus, Eestis asuvad kliendid või lepingupartnerid. Ning sellisel juhul, kui e-residendi asutatud ettevõte plaanib tegutsema hakata Eesti turul ning seetõttu on olemas vajadus ka avada pangakonto pangas, ei tohiks kliendisuhte loomisel probleeme tekkida. Pangad ei ole olemuselt ettevõtlust või äriarendust pidurdavad asutused.