Juhatuse liige vastutab naha ja karvadega

Tehke leping

Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Kohtupraktikas käsitletud ja selgitatud juhatuse liikme ja ettevõtte vahelisest suhetest hoolimata töötavad endiselt paljud juhatuse liikmed ilma lepinguta, mille tulemusel on nende vastutuse määraga seonduv sätestamata. Seda ka juhul, kui ettevõttel on mitu juhatuse liiget. Kui kõik on korras ning probleeme pole, siis tundubki leping üleliigne. Kui aga ettevõttes tekib kahju, siis on vaja täpselt mõista, kes kui palju ja mis ulatuses vastutab, eriti kui on juhatuses mitu liiget ning nad juhivad eri valdkondi. Sellepärast on soovitav alati sõlmida juhatuse liikmega leping.

Kahju korral saavad hagi juhatuse liikme vastu esitada teised juhatuse liikmed nõukogu korraldusel või siis otsustab hagi esitamise äriühingu üldkoosolek. Hagi saab esitada viie aasta jooksul pärast teo toimumist. Hagi esitamise aegumise arvestamine algab teo toimepanemise hetkest, mitte teadasaamisest. Kui viie aasta jooksul pärast teo toimepanemist ei ole esitatud juhatuse liikme vastu hagi, siis asi aegub. Juhatuse liikme vastu hagi esitamine tähendab seda, et kui hagi kohtus juhatuse liikme vastu võidetakse, siis peab viimane selle omast taskust kinni maksma. Selliseid juhtumeid leiab ka Eestist – tuntud oli Indrek Pertelsoni lugu, kus kaebus esitati just tema kui füüsilise isiku suhtes.

Kes mille eest vastutab?

Juhatuse liikme vastutuse eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; 2) äriühingule on tekkinud või tekib varaline kahju; 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest ehk ta ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhatuse liikme süü on individuaalne ning iga liikme süü tuleb tuvastada eraldi. Kui äriühingus on mitu juhatuse liiget, siis on võimalik, et mõni juhatuse liige pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on isesugune. Kui ettevõttel on mitu juhatuse liiget, kellest igaüks tegeleb kindla valdkonnaga, on mõistlik sõlmida igaühega leping, milles määratletaks vastutusvaldkond. Nii on võimalik välistada solidaarset vastutust ning hilisemates vaidluste on kergem oma vastutuse määra ja selle ulatust tõendada ka juhatuse liikmetel endil.

Kõige suurem karistus on nn meediapeks

Maksu- ja tolliamet on aktiivselt võtnud juhatuse liikmeid vastutusele vastutusotsuste kaudu olukorras, kus äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole tulemust andnud. Kuid juhtumid, kus juhatuse liikmed vastutaksid tsiviilvaidluse korras ehk hagi on esitatud juhatuse liikme vastu ning hagi on rahuldatud juhatuse liikme kahjuks, on Eestis üsna harvad. Üldjuhul satuvad need lood suure meediatähelepanu alla, eriti kui tegemist on vähegi prominentsete ettevõtjatega. Protsessid on pikad ja kestavad aastaid. Tuntud on vendade Sõnajalgade protsess, kus vaieldi kohtu lõppastmeni välja ning mis lõppes Sõnajalgade võiduga. Juba mitu aastat on kestnud Autorollo protsess, kus samuti vaidluse keskmes on just vastutuseküsimus.

Tihtipeale suubuvad niisugused vaidlused vormiliste puuduste taha ning sellepärast ongi näiteid juhatuse liikme vastutusest vähevõitu. Samas – isegi kui kohtuasi lõpeb juhatuse liikme jaoks võidukalt, on ta läbinud võiduhetkeks pika ja kurnava kohtuprotsessi, mille ajal on võib olla olnud ka meedias negatiivse tähelepanu keskmes. On ameteid, kus selline tähelepanu võib karjääri rikkuda alatiseks.