Ka Harvardi diplomiga ei saa elamisluba

Mõned nädalad tagasi sai kinnitust ammu kardetud fakt – välismaalaste sisserände piirarv täitub sel aastal juba juulis. See tähendab, et kui mõni kolmandast riigist pärit välismaalane soovib elamisloa alusel Eestisse tööle tulla, ei anna riik selleks luba, vähemalt mitte sel aastal. Isegi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi, Harvardi või Stanfordi ülikooli lõpetanud India, Venemaa või Türgi kodanikule öeldakse kindel „ei“.

See on halb uudis mitte ainult ettevõtjatele, vaid kogu riigile. 2017. aastaks ettenähtud sisserände piirarvu täitumine ei võimalda ettevõtjatel leevendada töökäte puudust, mis on kerkinud üheks olulisemaks ettevõtluskeskkonna kitsaskohaks. See on suur mure mitte ainult IT-sektoris, vaid ka paljudes teistes valdkondades, alates tööstusest ja kaubandusest ning lõpetades veonduse ja ehitusega. Kui ettevõtjad ei leia sobivaid töötajaid, võivad ära jääda ka investeeringud ning uute töökohtade loomine.

Riigile tähendab kvoodi täitumine täiendavast maksutulust ilmajäämist rohkem kui 5 miljoni euro ulatuses. Järgnevatel aastatel on mõju veelgi suurem, kui kvoodisüsteemi ei muudeta. Lisaks avaldab sisserände piirarvu täitumine mõju Eesti riigi kuvandile. Kui teatud toodete või teenuste defitsiit toob kaasa huvi suurenemise ja nõudluse kasvu, näiteks Tesla elektriautode Model 3 puhul, siis välisspetsialistide riiki meelitamisel see põhimõte ilmselt ei kehti. Pigem mõjub kvoodi täitumine negatiivselt Eesti mainele, andes välja signaali, et Eesti majandusse panustavad välisspetsialistid ei ole siia oodatud.

Esimese lahenduse kohaselt võiks välismaalaste kvoodi kui ajaloolise jäänuki seadusest üldse välja võtta. Teine ettepanek keskendub sisserände piirarvu tõstmisele, näiteks kolm korda ehk ca 4000 inimeseni aastas. Kolmas võimalus on vabastada teatud valdkonnad või välismaalaste grupid kvoodi alt. Näiteks selle aasta algusest ei lähe kvoodi alla enam IT-spetsialistid ja iduettevõtete töötajad. Neljanda lahendusena on välja pakutud kvoodi asendamist punktisüsteemiga, mille järgi antakse elamisluba vaid nendele välisspetsialistidele, kes vastavad teatud kriteeriumitele. Loomulikult on võimalik lahendusi ka omavahel kombineerida.

Kaubandus-tööstuskoda on varem riigile välja pakkunud kolme esimest lahendust. Kui sisserände piirarvu kaotamine tundub liiga revolutsioonilise sammuna, siis peame mõistlikuks vabastada kvoodi alt need välismaalased, kes töötavad Eestis usaldusväärse tööandja juures. Usaldusväärseks võiks pidada tööandjat, kes vastab teatud kriteeriumitele. Näiteks pole tööandjal maksuvõlga, aruanded ja deklaratsioonid on riigile esitatud ning ta on juba tegutsenud teatud perioodi.  

Töökäte puudus on tõsine probleem ning seda ei peaks süvendama sisserände kvoodi või muude kunstlike ja põhjendamatute piirangute abil. Eesti ettevõtetele ei ole välisspetsialisti palkamine reeglina esimene valik, vaid pigem viimane õlekõrs. Seetõttu peaks ettevõtjatel olema võimalus valida sobivat töötajat mitte ainult Euroopa Liidu, USA ja Jaapani kodanike hulgast, kes on kvoodi alt vabastatud, vaid ka muude riikide kodanike seast.