Tiigrihüpe kütuseäris

Elektroonilise silma all

Kütuse kontrollsüsteemi rakendamise järel muutub kütuseturg läbipaistvamaks, sest iga maaletoodud kütusepartii teekonda on võimalik elektrooniliselt jälgida ning maksu- ja tolliametil avaneb võimalus õigeaegselt tõkestada kahtlaseid kütusetehinguid, mille tagantjärele uurimine võtab praegu palju aega ja ressursse. Kuna mootorikütuste käitlemine muutub jälgitavaks, siis eeldatavasti väheneb ka kohalik „kütusetootmine“, kus raskekütteõlist ja muudest mootorikütustele sarnastest komponentidest segatakse kokku diislikütusega sarnanev toode, mis lõpuks müüakse mitmekordse kasumimarginaaliga pahaaimamatule lõpptarbijale.

Lisaks kütuse ostu-müügi tehingute registreerimisele tuleb arvele võtta ka kõik kütusemahutid (suurusega min 5 m3-st). Kütuseid saab tarnida seejärel vaid registris olevasse mahutisse, võimaldades nii siduda omavahel füüsiliselt toote ja selle saatedokumentatsiooni. Seadusemuudatus tagab ka selle, et kütust ei ladustata keskkonnale ohtlikes või siis selleks mitte ettenähtud mahutites.

Kuna elektrooniliseks muutuvad tulevikus ka kõik saatelehed ja toodete kvaliteedi vastavussertifikaadid, väheneb nii paberikulu ning kontrollimisele kuluv aeg. Kui kogu kütustega seotud dokumendid on kajastatud online-kontrollsüsteemis, siis pole need ka enam nii lihtsalt võltsitavad.

Kõige lõpuks viiakse kütusemüüjatele määratud tagatisrahad vastavusse teostatavate tehingute mahtudega. Seda ennekõike selleks, et vältida olukordi, et ühekordse ostu-müügi tehingu järel pankrotti lastud ja seeläbi maksud maksmata jätnud ettevõte teeks tehinguid suurema summa eest kui tema poolt makstud tagatis.

Liiga karm? Ei

Kõik see kõlab ehk põhjendamatult rangena. Kütuse jaemüügiga tegeleva ettevõtte juhina saan aga kinnitada, et ausatel kütusemüüjatel on lihtsam taluda mõningast ebamugavust lisanduvate kontrollide näol kui aastaid konkureerida makse mitte maksvate ettevõtetega ning edendada sealjuures jätkusuutlikult oma äri.

Alles hiljuti, vastates ajakirjaniku küsimusele, kumb on Circle K-le tähtsam, kas kütus või kabanoss, jõudsin arutelu käigus tõdemuseni, et kuigi mõlemad tooted on meile väga olulised, siis on kaasaegne tehnoloogia viinud sinna, et kütusemüügis ei ole teenindaja roll enam nii tähtis – toodete tarne üle otsustavad Euroopa logistikakeskuse spetsialistid algoritmide abil, kütuseveokid on varustatud kaasaegse tehnoloogiaga, mis väldib toodete segunemist ja võimaldab asjaajamist praktiliselt paberivabalt; mahutid tanklates on varustatud eri anduritega, mis jälgivad 24/7 toodete kvaliteedile vastavust jnejne. Kuna ligi pooled Circle K täisteenindusjaamade klientidest tangivad ja maksavad kütuse eest pumba juurest lahkumata, siis võime öelda, et teenindajat kütuse müügiks sisuliselt pole vaja. Sellest annab tunnistust ka suur automaattanklate arv Eestis.