Asjaarmastajate valitsus

Keskerakonna juhitava valitsuse tegevust kõrvalt vaadates jääb mulje, et mitte keegi ei vaata või ei näe suuremat pilti ehk Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil. Nii nagu ettevõtted, nii konkureerivad ka riigid omavahel selleks, et meelitada riiki rohkem ettevõtjaid, kes looksid töökohti, mille pealt makstakse riigile makse, millest omakorda saab aidata neid, kes abi vajavad ja kel nii hästi ei lähe.

Väikestel riikidel halva geograafilise asukoha ja ebasoodsa kliimaga on palju keerulisem teiste riikidega konkureerida kui suurtel riikidel, kel on palju inimesi, ressursse ja kel on head naabrid. Seega tuleb leida midagi, millega eristuda. Tuleb teha asju teistmoodi, et seda tähele pandaks ja meie vastu huvi tekiks.

Konkurentsieelised mängitakse maha

On veel üks ohu märk, et Eesti riik teeb praeguse valitsuse käe all vähikäiku. Nimelt suurte vaidluste järel sai riigikogus vastu võetud kooseluseadus, mis lubab oma kooselu registreerida kõikidel inimestel selle inimesega, keda nad armastavad – sõltumata soost. Seaduse vastuvõtmine asetas Eesti rahvusvaheliselt progressiivsete riikide hulka, kes ei tee oma kodanikel vahet ja tagab kõigile võrdsed õigused. 1. juunil teatas peaministripartei liige, riigikogu õiguskomisjoni esimees, et endiselt kehtib Keskerakonna juhatuse otsus, mille kohaselt juhatus toetab kooseluseaduse tühistamist. Juhul, kui valitsus tõesti kavatseb kooselu seaduse tühistada, ei mõisteta seda kuidagi Euroopas ning meie tõsiseltvõetavus kahaneb oluliselt.

Euroopast vaadates on Eesti siiani silma paistnud digitaalsete arengute juhtriigina. Meie e-riigi kuvand on midagi, millele analoogset tugevat kaubamärki teistel väikeriikidel välja pole pakkuda. Eelmise nädala Politico kirjutas, et Eesti on peale Singapuri parim näide väikeriigi turundusest maailmas. Mai lõpus toimunud tehnoloogiaettevõtete konverents Latitude 59 kihas uutest ideedest ja ettevõtjatest, kes tänu sellele kuvandile on Eesti vastu huvi tundma hakanud ja siia oma tegevusi toonud.

Amatöörlik mulje

Uus valitsus ei tundu seda oluliseks pidavat ega näe prioriteetsena Eesti tugevuse edasiarendamist. Vastupidi, Keskerakonna juhitav valitsus soovib minna ajas hoopis tagasi ning näiteks vähendada e-hääletamisele võimaldatavat aega. Samuti ei peeta e-Eesti edasiarendamist prioriteediks, kuid tehnoloogiamaailmas muutuvad asjad kiiresti ning selleks, et oma positsiooni säilitada, peab pingutama. See aga nõuab valitsuselt eestkõnelemist ja eestvedamist.

Kui e-Eesti pole valitsuse arvates Eesti konkurentsieelis, siis mis on see tugevus, mida uus valitsus asemele pakub? Mis on eelis teiste riikide ees, mida uus valitsus arendab, et siia tuleksid ettevõtjad töökohti looma ja (maksu)tulu tekitama?

Kokkuvõttes, valitsuse tegevus jätab amatöörliku mulje. Väidetavalt töötatakse pikalt mingi seadusemuudatuse kallal, tullakse sellega välja – ja siis paari päeva jooksul tühistatakse ja võetakse idee tagasi. Kodanikul on õigus eeldada, et valitsus mõtleb oma plaanid paremini läbi. Kui esimese kriitikanoole peale võetakse ettepanek tagasi, selle asemel, et seda argumenteeritult kaitsta, siis tundub lihtsalt, et fookus pole paigas ja ideed ei ole lõpuni läbi kaalutud. Mida soovitakse sellise rapsimisega saavutada ja kuhu Eestit tüürida, jääb ebaselgeks.