Hinne: ebarahuldav

Kui otsustaja muudab otsustamise käigus korduvalt seisukohti (aga maksupoliitika on valdkond, mis eeldab stabiilsust ja kus muutuste elluviimine nõuab põhjalikku kaalutlemist ning põhjendamist), siis saab valitsuse maksupoliitikat hinnata ainult ebarahuldavaks. Seda vaatamata õilsatele kavatsustele. Muidugi, ka selles vallas on võimalikud populistlikud ühepäevaotsused, kuid siis ei saa olla juttu üldisemalt murest Eesti majanduskäekäigu pärast.

Kuulates jutte kavandatavatest suurtest muudatustest tuleb alati meelde Rooma keiser-filosoof Marcus Aurelius. Kui võtta näitajatena võimutäius ja inimlik tarkus, siis meie kultuuriruumis pole need kunagi saanud kokku sedavõrd kõrges punktis nagu Marcus Aureliuse puhul. Ning kui vaadata, milliseid põhjapanevaid reforme suutis ta ellu viia, siis need praktiliselt puuduvad. Sel lihtsal põhjusel, et neid, kes muutuste puhul võivad midagi kaotada, on reeglina alati võitjatest (lisaks vaid potentsiaalsetest) rohkem. Ja nad teevad kõik selleks, et reformikavatsused jookseksid liiva.

Suured reformid on võimalikud vaid ajaloo murdepunktide ajal. Ja võitjad on need, kes oskavad seda suhteliselt lühikest aega ära kasutada (näiteks Eesti versus Ukraina).