Toomas Tõniste ei paista arugi saavat, kuhu sattus. Vaatamata oma erakonna traagilisele allakäigule ja valijate pettumusele kiidab ta nii Keskerakonnaga valitsusse minekut kui julgeid maksumuutusi, samas kinnitab, et maksusüsteem peab olema stabiilne, siis kritiseerib maksudega mängimist, et seda kohe ise vormistama hakata, lubab käibemaksu tõusu, mis lihtsalt pidi juba enne õhtut saama vastulöögi. Nagu poleks värske esimees Seeder just eelarve ja maksude teemal pooltühja üritanud. Tõniste ei taipa, et maksutõusude taga on mõttetu ja katteta kuluralli, ega selle tagajärgi. Ainuüksi Eesti lõdvendatud reegli rikkumine, aga ka ELis lubatu mittetäitmine ähvardab teda veelkordse oma sõnade söömisega.
Tõniste on kiitnud ka Partsu mune, kuigi 500eurose miinimumi puhul pole selgitust, kust see number võeti, et seda nui neljaks saavutada. Iga IRLi mõtlev liige peaks häbenema, et majanduse veduritelt võeti riikliku koormiseta tuluosa ära, et maksuvabastus ei jõua vaesemateni ja mis suunas liigub ühiskond üldiselt, kui üle kolmandiku kodanikest ei tea enam tulumaksu olemasolust, ega laeku seda maaomavalitsustele.
Valitsus kulutab, meie maksame arved
Valitsuse kulupoliika on eufemistlik. IRL lubas mitte kehtestada astmelist tulumaksu, mistõttu tuli astmeliselt kaduv maksuvaba miinimum. Automaksu on kehtestatud keskkonnalõivu nime all. 500 eurot maksuvabalt saavad ainult keskmised tuludetsiilid.
Sotsiaalpoliitikat maksuvabastusega ei tee, tarbimise ergutamine keskmistes tuludetsiilides on mõttetus ka majanduspoliitiliselt. Sotsiaalmaksu lae asemel saime 1% sotsiaalmaksu lisaks ja maksuvaba miinimumi äravõtmise. Saime pakendimaksu, mis keskkonnasäästult jääb mõjuta, koormab aga tarbetult neid, kellel pole pakendit valida, et kaupa säästa. Magusamaks kehtestati justkui ülekaalulisuse pärast, aga taas ilma seoseta õilsa eesmärgiga, ainult 1,5% kaloritest ja mõnekümnendikule süsivesikutest, ent ka jogurtitele ja mahladele.
Aktsiisid on üldiselt moraalsed maksud, ent nendega keerati Sesteri vedamisel vint tõenäoliselt üle juba eelmises valitsuses, ja diisliaktsiisi külmutamine oli mõistlik. Nüüd keerati aga lahjale alkoholile topelt, ELi kõrgeimad aktsiisid, ehkki alkoholi tarbimine kukub kiiresti. Teene tehti viinale, Lätile ja Soomele Eesti kaubanduse, tootja ja riigitulude arvel, et saada illusoorne kate oma kuludele. Transiitvedude maksuvaba koormus Eesti teedele on kindlasti probleem. Aga lisamaksu saavad 80% ulatuses just Eesti autod, kes makse niigi siin maksvad, ja juba alates 3,5 tonnist. Pangamaksuga on olnud sarnane lugu, lubati, et pangamaksu ei tule, aga kehtestati pankadele eraldi tulumaks.
Üksikute maksude asemel peaksime rohkem keskenduma sellele, et need tulevad arulagedast kulutamisest ja võlguelamisest, seega ennetama neid juba eos. Peaksime meelde tuletama ka maksusüsteemi stabiilsuse, lihtsuse, atraktiivsuse ja veel mitut põhimõtet. Kummastki ei räägi ei kulutamisega praalijad ega huvigrupid, keda maksustatakse. Nii olemegi saanud edasi-tagasi-otsused, muutused kui eesmärgi omaette ja „keskmise struktuurse tasakaalu“, kus kulud teeb üks valitsus üle jõu ja arveid maksvad kõik teised.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.