Avalik kasu ületab erakahju

Parendamaks Eesti konkurentsivõimet, on võetud selge suund maksukoormuse liigutamiseks tööjõult tarbimisele. Madalapalgaliste majandusliku olukorra parandamine tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu teenib sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamise ja sisetarbimise turgutamise eesmärki, mis aitab ka ettevõtjaid (nt leevendades palgakasvu survet).

Rääkides konkreetsemalt, jääb järgmisest aastast kuni 1200 eurot kuupalka teenival töötajal – 75 protsenti kõigist töötajatest – täiendavalt kätte 62 eurot igas kuus. Tarbimismaksude eesmärgiks on aga mõjutada tarbimis- ja ostueeliseid hinnapoliitika kaudu, mis annaks selge signaali ühiskonna seisukohalt negatiivset mõju omavatest tegevustest (nt liigne suhkru ja alkoholi tarbimine).

Ei saa mööda vaadata ka ettevõtjate seisukohalt enam fokuseeritud ja diferentseeritud maksudest, mis loovad soodsama maksukeskkonna (nt tulumaksumäära alandamine 14%le äriühingu regulaarsetelt kasumijaotistelt ja optsioonide soodsam maksustamine). Mündi teine pool, mis kipub maksude kriitikutel ununema, on muudatused maksuerisustes, -soodustustes ja ka toetustes teatud tegevustele (nt sporditegevus, töötajate transport ja majutus; kaalumisel on tulevikus teadus- ja arendustegevus), mis on suunatud majanduses esinevate pudelikaelte kõrvaldamisele.

Kasumi väljaviimine on probleem

Kuigi huvigruppide survel on loobutud esialgsel kujul panditulumaksust, leian siiski, et kasumi maksuvabalt väljaviimine on endiselt probleem, millega seadusandlikul tasandil on vajalik tegeleda, seda ennekõike läbipaistvuse huvides ning tagamaks ausat ettevõtlust ja konkurentsi. Me ei saa lubada maksusüsteemi kuritarvitamist, mis on kahjulik nii ettevõtluskeskkonnale kui ka riigile.

Ei  saa nõustuda hirmude ja etteheidetega, et riigieelarve defitsiidiga elatakse tuleviku arvelt. Eelarvepuudujääk tähendab sisuliselt täiendavat sissetulekut ettevõtjatele ja majapidamistele, mis võimaldab erasektoril oma finantsilist positsiooni parendada. Vastupidine olukord tingib reeglina erasektori puudujäägi ehk üle oma võimete elamist laenude najal, mis pikas perspektiivis tähendab majanduse jaoks tervikuna ikkagi elamist tuleviku arvelt.

Riik on suunanäitaja

Valitsuse heaks kiidetud suunatud investeeringutega arendatakse valdkondasid, mis tulevikuvaates on strateegilise tähtsusega ning kus meil ei ole aega oodata. Näiteks panustamine taristusse ja elamufondi teenib nii ettevõtluse edendamise kui ka tasakaalus regionaalarengu eesmärki.

Üldisemas plaanis saab riiki vaadelda kui suunanäitajat ning riskantsetesse projektidesse investeerijat innovatsioonitegevuse hoogustamise tagamõttega, mis annab impulsi majanduse struktuuri ajakohastamisele ja võimaldab riigil teenida tulevikus täiendavat tulu. Samuti räägivad riigi kasuks kulutuste ja investeeringute suured mastaabid ehk umbes veerandi kapitali kogumahutustest põhivarasse tehakse valitsemissektori poolt. Sellises ulatuses riiklikel investeeringutel on oluline mõju majandusele tervikuna, mis väljendub ettevõtete ja kodumajapidamiste sissetulekute ja seeläbi nõudluse kasvus.

Targalt toimides ei ela me tuleviku arvelt, vaid loome pinnase paremale elujärjele nii riigi kui ka erasektori jaoks.