Lihavainen liialdab

Prisma Eesti juht Janne Lihavainen teeb oma arvamusloos ettepaneku sätestada õigusaktides selgemalt, et kui töötaja tööülesanded ei hõlma tarbija teenindamist, teabe edastamist ega tööohutuse eest vastutamist, siis töötajale eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded ei kohaldu. Ta lisab, et praegu on poodidel hirm, et poodi saabub ametnik, kes tõlgendab segaselt sõnastatud seadusakti üle vindi.

Samuti annab ta mõista, justkui oleks tarbetult karmid keeleoskusnõuded kehtestatud viimasele kui laotöölisele. Viimane on ilmselge liialdus, sest keeleoskusnõue on kehtestatud ainult klientidega suhtlevatele töötajatele.

Mida ütleb seadus

Keeleseaduse täitmise järelevalvet tehes oleme paraku kokku puutunud probleemiga, et tööandjad on jätnud töötaja töölepingus, ametijuhendis või töökirjelduses tööülesanded täpsemalt piiritlemata. Kui aga need on täpselt kirjeldatud ja meil on selge, kes on teenindaja ja kes on näiteks vaid abi- või laotööline, kes isikutega suhtlema ei pea, siis ei teki ka mingisugust segadust väga selgelt sõnastatud õigusaktide rakendamisel. Loomulikult tuleb kaupmehel tagada, et kassas või müügisaalis teenindavad kliente ainult need töötajad, kes on selleks tööle palgatud ja kes oskavad eesti keelt vähemat tasemel B1.

Keeleinspektsioon kontrollib kaubandus- ja teenindusettevõtete töötajate keeleoskust vaid meile laekunud kaebuste alusel. Tihti nurisevad kliendid selle üle, et müüja või teenindaja ei oska eesti keelt, kuid kaebuse esitamise ajendiks pole alati puudulik keeleoskus. Sageli annab selleks põhjust teenindaja ebaviisakas käitumine. Kui müüja, selle asemel et probleem lahendada, teeb kliendile märkuse selle kohta, et see ei oska vene keelt, siis on tegemist lihtsalt halva teeninduskultuuriga. Selliseid näiteid on kahjuks rohkem kui üks (seda siiski mitte Prisma kauplustes).

Kaupmeeste kiituseks tuleb aga öelda, et enamik suurematest kaubanduskettidest korraldab oma töötajatele eesti keele koolitusi ning Prismaga on keeleinspektsioonil vägagi meeldiv koostöö. Teenindussfääri laiemalt vaadates tuleb aga toonitada, et keelekoolitusele lisaks vajab senisest suuremat tähelepanu ka teeninduskultuur, mille puudumine ongi tihtipeale keeleinspektsiooni poole pöördumise peamiseks põhjuseks.