Rohkem naisi – parem juhtimine

Ta arvas ka õigesti, et küllap see poliitika eriti ei tööta ja sündivus oluliselt suurenenud ei ole. Tutvustasin külalisele siiski ka meie ettevaatlikult positiivsemaid sündivusnäitajaid viimastest aastatest. Sellegipoolest pidin möönma, et Prantsusmaal, kus naised samuti sünnitamist edasi lükkavad, sünnib neid siiski ühe naise kohta enam kui mujal Euroopas keskmiselt. Iirimaaga koos ollaksegi Euroopa tipus, 1,93-1,95 sündi naise kohta. Meie sotsiaalkaitsepoliitika, väärtused, tööjõuturg ja naiste roll ühiskonnas on kõik omavahel tihedasti seotud.

Pikka aega makstav vanemahüvitis ja vähemalt lähiminevikus veel suhteliselt kehv vanemahüvitisejärgne toetussüsteem (lasteaed, töö- ja pereelu ühendamine) on oluline põhjus nii naiste ja meeste objektiivselt suure palgalõhe püsimisel (vahet pole, kas see on 20 või 30%) ja naiste passiivsel osalusel nii rahaliselt mõõdetuna kui ka subjektiivsemalt võimu omamise kaudu mõõdetuna ettevõtete ja riigi juhtimises. Inimesed on ühtaegu keerulised ja lihtsad olevused. Me reageerime hästi välistele stimulatsioonidele. Me tellime restoranis rohkem toitu, kui toidu ette serveerida alkoholi, kui valgus pole liiga ere ja kui mängib rahulik muusika.

Kui sa maksad inimesele raha, et ta eemalduks ühiskonnast ja püsiks kodus, siis enamasti ta seda ka teeb. Ja nii edasi. Sellel on kaudsed tagajärjed kogu ühiskonnakorraldusele, majandusele. 

Aga et minust valesti aru ei saadaks – muidugi mõista ei väida ma, et naiste alaesindatus riigi või äride juhtimises on põhjustatud vanemahüvitisest. See on lihtsalt näide, kuidas välised stiimulid mõjutavad meie käitumist ja lisaks soovitud tagajärgedele toodavad ka soovimatuid tagajärgi. Küllap on nii ka kvootidega, mille rakendamine organisatsioonide juhtimisele toob nii oodatud kui vähemoodatud, soovituid kui soovimata tagajärgi. Milliseid?

Naisi koheldakse kehvasti

Põhiprobleem on meil ju mõistagi naiste kehv kohtlemine, vaata statistikat ja uuringuid kust otsast tahad. Naised saavad ka täiesti võrdsete resümeede puhul meestest kehvemat palka ning naiseks-emaks olemisega kaasneb veel mitmeid erinevaid „trahve“ ja eelhoiakuid, mis aeglustavad kogu karjääri tegemise protsessi, ametialast ja professionaalset edenemist. Naiste põud püramiidi tipus on kõige eelneva summa. 

Kui meil on üldistatult pool tööjõust naised, keskastmejuhtidest veerand ja tippjuhtidest võibolla 5%, siis pole mõtet rääkida meritokraatiast, ükskõik kuidas argumente kohapeal pöörlema panna. Eelarvamused naiste suhtes muidugi toodavad jällegi kaudseid, mittesoovitud tagajärgi – organisatsioonidest edenevad vahel kiiremini ebapädevad mehed (lisaks pädevatele meestele), sealhulgas juhtide hulka.

Ebapädevad inimesed armastavad end ka ümbritseda teiste samasugustega, see on samuti laialdaselt teada ebasoovitav tagajärg. Raasukese töögrupi välja toodud kehv juhtimiskultuur Eestis on muidugi paljude tegurite tulemus, aga ebapädevate inimeste edutamine kaugemale kui peaks on kindlasti üks neist. Pädevatele naistele õiglasema võimaluse andmine aitaks meid ka selle probleemiga edasi.