- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,42%7 672,92
- DOW 300,95%53 260,66
- Nasdaq 0,33%26 153,57
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,61
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,42%7 672,92
- DOW 300,95%53 260,66
- Nasdaq 0,33%26 153,57
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis asi on edukas ERR?
Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio järeltulijana on ERRi ootamas ajastu, kus ei vaadata telerit ega kuulata raadiot, kirjutab ERRi juhikandidaat Erik Roose.
Eesti Rahvusringhääling loodi vanade ja soliidsete organisatsioonide - Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisega 10 aastat tagasi. Sellest ajast on hulk vett mere voolanud ja nii Eestis kui maailmas mõndagi juhtunud. Tulevik tundus tollal lihtne ja igakülgne õnn paistis käeulatuses. Tõde on ometi selline, et alles sel aastal jõuame tagasi 2007. aasta majandusnäitajateni.
Räägitakse ka kaotatud kümnendist.
Õnneks ei kultuuri- ega meediamaailmas pole põhjust asju nii süngetes toonides näha. Rahvusringhääling on kandnud ka vahepeal kandvat rolli nii suurürituste – Eesti Laul, olümpiamängud, laulu- ja tantsupeod - edastajana kui ka rahvusliku kultuuri esitaja ja säilitajana. Samuti on oldud üldiselt esirinnas kvaliteetsete uudiste tootja ja edastajana. Ringhäälingut usaldatakse ja armastatakse. Võib väita, et ERR on endiselt kodumaise meediastandardi looja, mis loomulikult paneb nii uudiste- kui publitsistika loojatele lisavastutuse.
Kõik paistab ilus – millised on siis väljakutsed?
Nagu iga teine suur organisatsioon, on ka ERR loomuldasa ettevaatlik ja aeglane uuendustega kaasaminekul. Rahulikel aegadel on see tugevus. Aga kiiresti muutuvas ühiskonnas tekitab see probleeme. Eriti tehnoloogiliste muutuste plaanis.
Aastal 2017 ei loo ERR kindlasti vähem väärtust Eesti riigi ja rahva jaoks kui 10 aastat tagasi. Kuid selle edastamine noorematele põlvkondadele on muutunud kordades keerulisemaks. Nii kodu- kui ka välismaised meediad võitlevad agaralt samade tarbijate tähelepanu pärast ja mis seal salata – neid on saatnud ka edu.
ERR pole paljude muutuste ettenägemisel ja nendega kaasaskäimisel olnud kõige tragim. Seetõttu on see esimene väljakutse, mida peab hakkama lahendama. Digimeedia on killustunud ja inimeste valikud erakordselt suured. Kui valdkonna investeeringuid ei suurenda, siis on raske ka klassikalise meedia positsioone säilitada.
See pole vaid võitlus “noorte” pärast. See on ainus võimalus jõuda nii oma aegumatute saadete ja filmide kui ka uue loominguga alla-kolmekümnesteni. Nendeni, kelle kodus pole ei telekat ega raadiot ja ilmselt ei saagi kunagi olema…
Samas on ühiskonna kokkutoomine ja ühise väärtusruumi loomine praeguses “alternatiivsete faktide” maailmas tähtsam, kui eales varem. Asju, mis meid lahku rebivad ja eri suundadesse saadavad, on aina enam. Kunagi varem pole nii palju eestlasi olnud omal soovil võõrsil. Nendega kontakti hoidmine, ühise kultuurivälja säilitamine on ellujäämise küsimus rahva ja riigina.
ERR saab tulevikus olla vähemalt sama edukas kui seni ainult siis, kui suudetakse mingilgi määral prognoosida trende. Kui suudetakse luua keskkond, milles kaasaskäimine muutustega on loomulik osa organisatsioonikultuurist.
Ainult sel juhul võib loota, et ka meie järeltulijate jaoks on rahvusringhääling lahutamatu osa nende igapäevasest uudis- ja mõttemaailmast.
Hetkel kuum
Kuigi kümne aasta tagune Eesti Rahvusringhäälingu seadus vajab tulevikus uuendamist, siis seal kirjeldatud põhieesmärgid on muutumatud.
Vajadus kaasa aidata Eesti riigi eesmärkide täitmisele, Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule, toetades keele ja kultuuri arengut ning selgitada looduskeskkonna säästliku kasutamise olulisust.
Ning lõpuks – tagada igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamine ja demokraatiku riigikorralduse säilimine ja edendamine.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele