E-tiigri toidulaud on mitmekesine

Vaatamata torkavale algusele on kolmapäevase Äripäeva juhtkirja lõppsõnum vägagi õige – peamegi leidma IT- ja muude sektorite ühise keele ning saama nad ka ühte jalga käima. Hiljuti tutvustatud e-Eesti võimestamise programm on tänaseks leidnud palju vastukaja. Kokku kuuest erinevast ettepanekust on enim tähelepanu suunatud IT-spetsialistide riiki toomisele. Märgin, et need pole vaid IT-sektori jaoks mõeldud professionaalid, vaid Eesti majandusele tervikuna.

Haridussüsteemist väljatulijate arv ei kata tegelikku IKT-sektori tööjõu vajadust. Puudu on ligi 7000 spetsialisti. „Vali IT“ programmiga koolitame järgnevatel aastatel 500 varasema IT-hariduseta inimest tarkvaraarendajateks. Seda on aga vähe, sealt ka vajadus tuua mujalt spetsialiste juurde. Lihtne rehkendus näitab, et 2000 inimest selles sektoris toob Eesti majandusse ligi 80 miljonit eurot aastas. Täiendav maksutulu, ettevõtete kasv, täiendavad välisinvesteeringud, Eesti eristumine globaalses spetsialistide värbamise võitluses - on tulusad kogu majandusele.

Üks asi on ühe sektori tööjõupuudus, teine aga ülejäänud majanduse digiareng. Arvestades, et 95% Eesti ettevõtetest on kuni 10 töötajaga, siis nende teadlikkus digitaliseerimise võimalustest ja võimalikest võitudest on veel madal. Digitaalne lõhe IKT sektori ja töötleva tööstuse vahel ainult kasvab, aga enne kui me ettevõtjad saavad kasutusele võtta automatiseeritud robotid, peame oma inimestele õpetama, mida see tähendab.