Targad töökohad linnast kaugemale

IT annab suurema lisandväärtuse

IT-sektor pakub suuremat lisandväärtust töötaja kohta. Tarkvaraarenduses on lihtsam luua töökohti kui mööbli- ja elektroonikatööstuses, kulud ja riskid ei ole nii suured, küll aga mõju, võimalused ja perspektiiv. Seda ning eelnevat arvesse võttes võiks riik ja kohalikud omavalitsused kaaluda investeeringute meelitamisel senisest oluliselt enam elu- ja töökeskkonna müümist ettevõtetele ja töötajatele, kes loovad suuremat lisandväärtust. Tuleb mõelda ka koha enda lisandväärtusele. Selle järele on nõudlus ning selle eest makstakse.

Nutikate töökohtade loomisel Tallinna ja Tartu kõrval Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Haapsalus ja mujal on häid näiteid. Pakirobotite tootja Cleveroni peakorter asub Viljandis, NAS Electronics Kuressaares ning Proekspert avas lisaks Kuressaarele kontori Pärnus. Proeksperdi kogemusel võib öelda, et peamisteks, kuid mitte ületamatuks takistusteks saab olema sobiva ärikinnisvara vähesus väiksemates maakonnakeskustes ning piisavalt hea tööjõu leidmine. Õige tööjõu leidmine on üha määravam otsevälisinvesteeringute saamisel.

Parimad pead tulevad tööle sihtotsinguga. Praegu tulevad tööle need, kes on väiksemate linnadega juba varasemast seotud, kuid selleks, et meelitada uusi talente elama ja tööle, tuleks linnadel enam tegeleda elu- ja töökeskkonna parandamisega, seejärel turundamisega. Vaja on terviklähenemist ja talendistrateegiat, reaalseid muutusi. Ehk brändimist: visiooni, partnereid ja tegusid, lõpuks ka turundust.

Tulevikutöökohad on eelkõige teadmustöötajad, kes kasutavad väärtuse loomiseks intellektuaalset kapitali. Paljud automatiseeritavad lihtsamad tööd täna on peagi toetatud või asendatud robotitega.

21. sajandi töösuhted ning töötamine on juba muutunud ja muutub veelgi. Töötajate autonoomsus ning seeläbi nende konkurentsivõime tööturul kasvavad. Eriti tuleks eeldada seda Y- ja Z-generatsiooni puhul. Uuringuid on palju, aga teatavat üldistust lubades soosib tulevik horisontaalset juhtimiskultuuri, loovaid töökohti, millel on ka teatav sotsiaalne roll või suurem eesmärk täita. Selle kõige juures suureneb linnade valik ehk pakkumine. Tehnoloogia ja linnade arenedes saavad inimesed nõuda ja valida üha rohkem neile sobivate linnade seast. Hinnatud urbanisti Charles Landry uuringuil valib üha rohkem inimesi elukohta elustiilist lähtuvalt. Loeb linna- ja elukeskkond, teisel kohal on töö. Näiteks kui sulle meeldib elada rohelises, kihava kultuurieluga, mereäärses, arenenud (ehk elementaarse) jalgrattakultuuriga, mäe veerel, külma või sooja kliimaga linnas, siis… sõidad sa sinna tööle.

See on sama laialdane trend kui jätkuv linnastumine: üha enam inimesi tahab elada linnades. Sest loovad inimesed tõmbavad ligi teisi inimesi. Uued mõtted, innovatsioon, inspireerivad kohtumised ja vestlused, millest sünnib uus ettevõte, sõprus, miskit loomingulist – see on elu, mis kihab linnades, kus on võimalik kohata teisi enda- ja teistsuguseid. 

Targad valikud