Tehismõistus riigikokku

Mis juhtuks siis, kui ühel päeval oleks Toompeal Heimar Lengi, Maire Aunaste, Tanel Talve või kellegi neljanda asemel hääletussaalis ja komisjonide töös kuuks ajaks tehisintellekt Nora? Kui me usaldame foori tänavate ületamisel ning hääletamisel e-hääletust, kuivõrd valmis oleksime me astuma veel sammu kaugemale ja delegeerima otsustamise mõtlevale masinale?

Kui riigisaladuse luba ei saa Norale turvalisuse kaalutlustel ilmselt võimaldada, sest risk naaberriigi luureteenistuste huviorbiiti sattuda on niikuinii suur, siis korraks sotsiaal- või majanduskomisjoni tööpõllule end 101. riigikogu liikmena kuuks ajaks paisata ei tohiks olla otsustama treenitud Norale sugugi üle jõu käiv ülesanne. Saati siis asendada riigikogulasi, kes tahaksid andmeanalüüsi ja taustamaterjalidega tutvumiseks endale assistente, sest aega pole piisavalt. Nora oleks sunnitud õppima ning töötama läbi oluliselt suurema hulga informatsiooni, kui seda suudab täna teha keskmine riigikogu liige oma eluea jooksul, samuti suudaks ta loogiliselt vormistada ja tõestada väiteid, millega tänane keskmine riigikogulane jääks ilmselt hätta. Ning kui Nora oskaks aru saada kontekstist ja küsida sisukaid küsimusi, võiksime saada ümara jutu asemel sisukamaid põhjendusi ja ehk tema abil ka esmase ülevaate üksteisele vastukäivatest õigusaktidest. Teadlastele samas jääks ka huvitav väljakutse, kuidas selgitada Norale, mis on avalik huvi ja inimõigused.

Tehisintellekt-riigikogulane peaks südametunnistuselt olema eelkõige demokraat. Üsnagi keeruliseks muutuks seetõttu uue riigikogu liikme maailmavaateliste tõdede selgekstegemine, ilmselt Nora ei saaks olla ei tänane valitsus- ega opositsioonierakonna liige ega ühegi teise erakonna ideeline toetaja, vaid talle tuleks teha kõigepealt selgeks esiteks põhiseadus ja teiseks Eesti õigusruum ja parlamentaarse demokraatia alusprintsiibid ning valimiste korda tuleks muuta.

Paremad otsused

Kui Nora võtaks täielikult üle riigikogu liikme kohustused, näeks me ilmselt tänasega võrreldes argumenteeritumaid otsuseid, majanduses ja sotsiaalteenuste väljatöötamisel rohkem kvantitatiivset analüüsi, otsused põhineks andmetel ja tõestataval materjalil, mitte avalikkusesse peegeldatud emotsioonidel või tagasipeegeldunud populismil.

Kui õpetada Norat vältima ja ära tundma demagoogiat ning populismi, läheks teistel riigikogu liikmetel elu mõruks. Majanduselus võiks värske riigikogulane tunda ja mõista võimalikult laial skaalal autoreid ning samuti ka suuta praktilisi kogemusi poliitikasoovitusteks sünteesida. Välispoliitikas oleks ta partner, kes oskaks avalike allikate põhjal prognoosida poliitikate kujunemist ning analüüsiks toimijate käike ja mustreid. Ilmselt kaoks diplomaatiline žargoon ja kui käimas on sõda, nimetatakse seda ka tegelikult sõjaks – jäädes viisakaks.

Nora saaks kohtuda 24/7 valijatega, tal oleks see võimekus olemas ja kuluhüvitistesse kuluridasid ei tekiks. Samuti ei tekiks esindusauto kulusid, mis tihti on ajakirjanikel pinnuks silmas. Nora on võimeline suhtlema korraga nii valijatega kui ka teiste poliitikakujundajatega sõltumata ajast ja asukohast. Riigikogulase versioon 2 suudaks töötada nii öösel kui päeval, õppides samal ajal tagasisidest ning luues uusi mudeleid selleks, et edukalt tegutseda.

Kus on piir?