5000 talenti aastas

Atraktiivne töökoht oli meie talentide arvates eelkõige head elatustaset võimaldav (83%), väljakutseid esitav ja rahvusvahelise iseloomuga. Üks noor talent minu tutvusringkonnast, välismaalt, ütles hiljuti, et ükski mõistlik inimene ei läheks Eestisse tagasi, siin (välisriigis) on lihtsalt nii palju huvitavamad töökohad. Meie talendid eelistavad õpi- ja töökohariikidena eelkõige Suurbritanniat, Hollandit, Taanit, Saksamaad, Prantsusmaad, Iirimaad ja USAd. Ehk üldistatult domineerib Euroopa põhjaosa. Pakungi välja variandi meie talendikate noorte Eestiga sidumiseks: ülikoolidevaheline koostöö ja tudengivahetus just nende ülikoolidega, kus meie noored eelistavad õppida, ning töövõimalused rahvusvahelistes ja kiiresti kasvavates Eesti juurtega ettevõtetes.

Isegi kui saame 27% asemel 67% noori talente Eestisse tagasi, ei ole see piisav, et kestlikust kahanemisest saaks jätkusuutlik kasv. Me vajame Eestisse õppima, elama ja töötama noori talente ka välisriikidest. Kõige lihtsam on meelitada noori Eestisse alguses õppima ja siis tööle. Välistudengeid oli Eestis näiteks 2014. aastal kokku 2887. Kahjuks ainult 20% nendest õppis meile prioriteetsetel loodus- ja täppisteaduste ning tehnikavaldkonnaga seotud erialadel. Ainult 20,7% välistudengitest jäi Eestisse tööle. Just bakalaureuse-, magistri-, aga ka arsti ja hambaarsti erialal õpingud lõpetanud noortest jääb Eestisse tööle väiksem osa. Suurema tõenäosusega jäävad aga tööle ELi kodanikud Eestile sarnase taustaga lähiriikidest ja arenenud lääneriikidest.

Selleks, et saada rohkem kõrgharidusega talente Eestisse (tagasi) tööle ja ka võimaldada rahvusvahelistel ja kasvavatel Eesti ettevõtetel värvata rohkem talente, tuleks teha järgmist:

1. Kõige olulisem on luua täielik tugisüsteem Eestisse tööle asunud talentidele ja nende peredele. Alustada võiks eesti keeleõppe pakkumisest vähemalt tasemel B2 (hetkel ainult A1, A2). Järgmine samm oleks rahvusvahelised lasteaiad. Sealt edasi sellise rahvusvaheliste koolide võrgustiku loomine, mis võimaldaksid nii IB kui EB õppekava järgi õppimist mõistliku hinnaga. Ja lisaks: ingliskeelse kirjaliku ja suulise suhtlusvõimaluse loomine dokumentatsioonis, e-kanalites, ametnikega ja kohalikes omavalitsustes.

2. Sättida paika fookus. Suurendada ülikoolides ingliskeelsete õppeprogrammide mahtu ja kvaliteeti meie majandusele prioriteetsetel erialadel ja turustada programme riikides, kelle noored suurema tõenäosusega Eestisse tööle jäävad. Eestis õppivate välistudengite arvu eesmärk võiks olla alustuseks 7500, edaspidi 13 000.

3. Pakkuda magistriõpet meile prioriteetsetel erialadel tasuta.

4. Pakkuda nii välistudengitele Eestis kui Eesti tudengitele välismaal stipendiumiprogramme, mis on seotud Eestis töötamise kohustusega.

5. Kujundada ühiskonnas positiivset hoiakut välismaa talentide ja tippspetsialistide ning nende siin töötamise vastu.