Aitab kutseõppeärist

Läbiviidud kutseharidusreform seadis eesmärgiks, et vaeste perekondade lapsed saaksid koolis ameti ja hakkaksid tööle. Missioon ja eesmärk said ilusad, kuid kutsehariduse sisusse süüvides selgub, et ametiõpe on rikaste privileeg.

Kui 2000. aastal maksis kutseõppur ühiselamu koha eest sümboolsed 50 krooni (3,2 eurot), siis praegu tuleb 5 ruutmeetrise elamise eest välja käia Tartus 70 eurot ja Tallinnas umbes 100 eurot. See teeb kuni 20 eurot ruutmeeter. Sellisel juhul peab 60 ruutmeetrise korteri eest tasuma kuus 1200 eurot. Kas teie oleksite nõus elama nii kallis korteris? Ja mida teie loodaksite sellises hinnaklassis üürielamiselt saada? Ikka luksust. Oletan.

Kui see pole äri, siis mis asi see on?

Seda, et kutseharidust saavad endale rikkad lubada, näitab ka statistika. Kui 2008/09 õppeaastal moodustasid kutsekoolide õpilastest alla 20 aastased 66%, siis 2012/13 oli neid kõigest 52%. Numbrid kirjeldavad trendi, et kutseõpe on, kas rikaste perede lastele või inimestele vanusegrupis 20+, kes on juba majanduslikult kindlustatud.

Kutsehariduse sõltuvust rahast kirjeldab ka see, et 2008/09 õ/a katkestas õpingud 17,9% õpilastest, kuid 2011/12 juba 19,8%. Haridusministeeriumi analüüsidest ilmneb, et õpingute lõpetamise kolm peamist põhjust on majanduslikud raskused, vale erialavalik ja nõuetele mittevastavad võimed. Statistikast ei saa teada, kui suur on konkreetse põhjuse protsentuaalne osakaal. Ainult 2007/08 õppeaasta kohta eksisteerivad andmed, millest selgub, et 33-el protsendil juhtudest katkestati õpingud õppevõlgade pärast ja 12% õpilastest läksid tööle.

Erialati katkestati 2007/08 õ/a õpingud kõige rohkem arvutiteadustes (28,3%). Vähem katkestasid õpingud turvamise erialal õppijad (14,4%), ehitajad (15,4%) ja sotsiaalteenistujad (15,7%). Kurvastab fakt, et just arvutiteadustes, millelt loodetakse Eesti majanduskasvu mootorit, on kõige rohkem õpingute katkestajaid. See annab mõista, et kutsehariduses on midagi valesti.

Õppetoetuste süsteemi on aja jooksul muudetud ja ressursse on kavandatud nii, et vaesematel õppijatel oleks võimalik haridus saada ja nad ei peaks õpinguid majanduslikel põhjustel katkestama.

Toetused pole aga vilja kandnud, sest kui õppuril teenib üks vanematest vähemalt miinimumpalka, siis pole tal õigust toetusi saada ei koolist ega ka omavalitsusest. Samas on selge, et kutsekoolis õppimine nõuab lapsevanemalt iga kuu vähemalt 200 euro välja käimist. Kui lapsevanem teenib kuni 500 eurot kuus (umbes 45% tööl käivatest inimestest teenib nii palju – see on umbes 290 000 inimest), siis on raske sellist summat pere eelarve kõrvalt leida.